1
<!-- <?xml version="1.0" ?>
2
<!DOCTYPE sect1 PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
5
<sect1 id="first-start">
7
>Esimene käivitamine</title>
10
>&knode; võib leida <guimenu
12
> menüü alammenüüst <guisubmenu
14
>. Selles olev kirje <guimenuitem
16
> käivitabki rakenduse.</para>
20
>Kui &knode; seal näha ei ole või kui &knode; pärast kirjel klõpsamist ei käivitu, võta ette käsiraamatu osa <link linkend="faq"
21
>Küsimused ja vastused</link
26
>Nüüd peaks ilmuma töölauale just selline &knode; peaaken, nagu pildil näha. Esimesel käivitamisel avatakse ühtlasi seadistustedialoog.</para>
30
>&knode; seadistamine</screeninfo>
33
<imagedata fileref="knode-start.png" format="PNG"/></imageobject>
36
>&knode; esimesel käivitamisel</phrase>
40
>&knode; esimesel käivitamisel</para>
46
>Aknas on näha menüüriba, selle all asuv tööriistariba ning päris all paiknev olekuriba. Tööriistariba ja olekuriba vahele jääb kolmeks jagatud põhiaken.</para>
49
>See kujutab endast kaustade vaadet, milles esialgu on vaid kolm elementi:</para>
67
>Kui &knode; on täielikult ja korrektselt seadistatud, on näha ka uudisteserverid ja tellitud uudistegrupid.</para>
70
>Ülemises osas paikneb artiklite ehk uudiste vaade. Praegu on see tühi, ühtegi artiklit pole näha. Otse artiklivaate all asub artikliaken, kuhu ilmub parajasti valitud uudiseartikli sisu. Ka see on praegu tühi, sest ühtegi artiklit ju ei ole. Sellest ei tasuks siiski segadusse sattuda, sest enne seda, kui uudiseid lugema ja ise postitama asuda, tuleb mõningad asjad paika panna. Seda tutvustab lähemalt järgmine osa.</para>
73
>Alustame nüüd siis &knode; seadistamist. Enamik võimalusi ei ole tavalisel kasutamisel kuigi olulised, kuid siiski tasub teada, mis üldse on võimalik ja mida miski tähendab. Mõned võivad ju <quote
74
>kiirsissejuhatuse</quote
75
> vahele jätta, aga need, kes eelistavad asjale kiiresti pihta saada, võiksid ometi ka käsiraamatusse pilgu heita. Teistele, eriti neile, kel pole uudistelugejatega erilisi kogemusi või kel need sootuks puuduvad, pakub käesolev osa võimalust seadistamine täies mahus ette võtta, kuigi mõnegi asja tähendus võib alles hiljem selguda.</para>
77
<sect2 id="setting-your-identity">
79
>Personaalne info</title>
81
<anchor id="anc-setting-your-identity"/>
84
>&knode; seadistamise kallale saab asuda menüükäsuga <menuchoice
88
>KNode seadistamine...</guimenuitem
90
>. Selle peale avaneb selline dialoog.</para>
94
>Personaalse info dialoog</screeninfo>
97
<imagedata fileref="knode-identity.png" format="PNG"/></imageobject>
100
>Personaalse info kaart</phrase>
104
>Personaalse info kaart</para
110
>Dialoog jaguneb kaheks osaks: vasakul asub puuvaade, kus ülemine kirje <guilabel
111
>Identiteet</guilabel
112
> on juba esile tõstetud. Ülejäänud osas saab vajalikke asju seadistada, antud juhul siis seda, milline on sinu identiteet uudistegruppides liikudes.</para>
116
>Kui oled enne &knode; käivitamist juba määranud oma isiklikud andmed &kcontrolcenter;es, on need siia üle kantud.</para>
128
> tuleb kirjutada enda nimi, ⪚ <replaceable
129
>Juhan Salu</replaceable
131
>Mari Lagendik</replaceable
132
>. Kui hiljem uudistegruppi sõnumit saadad, siis on see nimi kõigile näha antud uudise saatjana.</para>
137
> täitmine on kohustuslik.</para>
141
>Enamikus uudistegruppides peetakse viisakaks ja sobivaks, kui esinetakse oma pärisnime all. Osa uudistegruppe siiski sellele nii suurt tähelepanu ei pööra. Kuid võib ka esineda juhtumeid, kus ei soovita enda nime all esineda, ⪚ uudistegrupid, kus räägitakse isiklikest asjadest ega taheta ennas tingimata avalikustada. Üldiselt teatavad sellised grupid juba oma eeskirjades, et liikmete anonüümsus on igati lubatud.</para>
146
>Selliste erijuhtumite jaoks pakub &knode; võimalust kohandada seadistusi igale uudistegrupile eraldi. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="group-identity"
147
>Grupiidentiteedid</link
155
>Organisatsioon</guilabel
160
>Organisatsioon</guilabel
161
> täitmine ei ole kohustuslik. Siia võib ⪚ sisestada oma töökoha või teaduskonna, kui kasutad &knode; töö juures või õppimiskohas. Kui see tühjaks jätta, täidab selle sageli internetiteenuse pakkuja.</para>
167
>E-posti aadress</guilabel
171
>Siia sisestatavat e-posti aadressi kasutatakse artiklite puhul saatja tuvastajana, &ie; artikli autori tegeliku aadressina koos tema tegeliku nimega (mis on määratud väljal <guilabel
177
>E-posti aadress</guilabel
178
> on kasulik eriti neile, kes soovivad sinu postitatud artiklile vastata e-postitsi. Kiri saadetakse siin määratud aadressle. Paljud uudistelugejad näitavad artikli päises nii autori nime kui tema e-posti aadressi.</para>
182
>E-posti aadress</guilabel
183
> täitmine on kohustuslik.</para>
186
>Arvesta, et e-posti aadressi kasutatakse vastamisel ainult siis, kui väli <guilabel
187
>Vastamise aadress</guilabel
188
> on täitmata. Kui see on täidetud, eiratakse välja <guilabel
189
>E-posti aadress</guilabel
190
> ja kasutatakse hoopis aadressi, mis on määratud väljal <guilabel
191
>Vastamise aadress</guilabel
199
>Vastamise aadress</guilabel
204
>Vastamise aadress</guilabel
205
> pakub võimaluse sisestada mõni muu aadress kui see, mille all sa uudiseid postitad. Kui keegi soovib sulle e-postitsi vastata, näeb ta just seda aadressi saaja aadressina. <guilabel
206
>Vastamise aadress</guilabel
207
>i võib näiteks kasutada juhul, kui postitad uudise päeval töökohas, kuid soovid võimalikke vastuseid lugeda oma koduses postkastis, sest töö juures näeb sinu kirju ka ülemus.</para>
210
>Igal juhul on siia mõtet sisestada ainult aadress, mis erineb väljal <guilabel
211
>E-posti aadress</guilabel
216
>Mõned uudistelugejad määravad spetsiaalselt vigase e-posti aadressi, et vältida võimalikku rämpsposti. Sellisel juhul võib siiski juhtuda, et sinu postitatud uudise lugeja saadab sulle meili just sellele vigasele aadressile, mida sa seetõttu kätte ei saa. Seepärast oleks taolisel korral mõttekas anda näiteks signatuuris vihje aadressi vigasuse kohta.</para>
223
>Meilikoopia saadetakse aadressile</guilabel
227
>Kui sisestad siia e-posti aadressi, saadetakse iga postitatud artikkel nii Usenetti kui sellele e-posti aadressile.</para>
233
>Signeerimise võti</guilabel
237
>Kui oled seadistanud <acronym
239
> või GnuPG kasutamise, saad valida signeerimise võtme klõpsuga nupule <guibutton
247
>Signatuur võetakse failist</guilabel
251
>Selle valimisel kasutatakse signatuurina faili, mis on määratud väljal <guilabel
252
>Signatuurifail</guilabel
259
>Signatuurifail</guilabel
264
>Signatuurifail</guilabel
265
> määrab faili, mille sisu lisatakse iga sinu postituse lõppu. See väli on aktiivne ainult juhul, kui valitud on võimalus <guilabel
266
>Signatuur võetakse failist</guilabel
270
>Signatuurifail on tavaline tekstifail, mis ei peaks sisaldama enam kui neli rida teksti. Selles võib olla näiteks viide sinu koduleheküljele, tigupostiaadress koos telefoninumbriga (mis sellisel juhul on mõistagi kättesaadav kogu maailmale või vähemalt sellele osale maailmast, kes sinu postitust lugema satub) või ka lihtsalt mingi lahe moto. Signatuur on nii-öelda kaubamärk, mis iseloomustab kõiki sinu postitatud uudiseartikleid. Seepärast ei peaks see olema selline, mis võib kedagi solvata või muutuda pikapeale igavaks. Kui see on ka lahe nali, siis selle sajandat korda lugemine ei pruugi teiste uudisegrupi tellijate seas sinu populaarsust tingimata suurendada.</para>
273
>Signatuurifaili nime võib ka otse väljale kirjutada, kuid enamasti on mugavam see valida klõpsuga nupule <guibutton
275
>. See avab failidialoogi, kus saab mugavalt hiirega vajaliku faili üles otsida. Nupp <guibutton
276
>Redigeeri faili</guibutton
277
> võimaldab faili pärast selle valimist vajadusel muuta.</para>
281
>Signatuurifailis ei ole vaja määrata eraldavat rida, sest selle lisab &knode; automaatselt.</para>
288
>Fail on rakendus</guilabel
292
>Selle võimaluse valimisel ei käsitleta signatuurifaili tekstifailina, vaid rakendusena. Signatuurifail käivitatakse rakendusena ning selle väljundit kasutatakse signatuurina. Nii on näiteks võimalik signatuuri valimine juhuse hooleks jätta või kasutada mõnda õnnesõnumi rakendust iga kord laheda ja unikaalse moto genereerimiseks.</para>
299
>Signatuur võetakse allolevast kastist</guilabel
303
>Selle valimisel võetakse signatuur tekstist, mille allolevasse kasti sisestad.</para>
307
>Palun arvesta ka siin, et <glossterm
308
>signatuur</glossterm
309
> ei peaks olema pikem kui neli rida. Eraldav rida ei ole vajalik, sest selle lisab &knode; automaatselt.</para>
315
>Üldised märkused</title>
318
>Hiljem on võimalik iga tellitud uudistegrupi puhul identiteeti spetsiaalselt seadistada selle <guilabel
320
> dialoogis. ⪚ saab määrata ingliskeelse signatuuri ingliskeelsetele ja eestikeelse eestikeelsetele uudistegruppidele. Lisaks keelele võib määrata ka kontekstitundliku signatuuri, ⪚ oma lemmikretsepti kokandusgrupis või kõigi oma kaheteistkümne kassi nimed kassiomanike uudistegrupis.</para>
323
>Selle kohta leiab täpsemat infot osas <link linkend="group-identity"
324
>Grupiidentiteedid</link
328
>Järgmine samm seadistamisel puudutab konto loomist uudisteserveris.</para>
333
<sect2 id="setting-the-news-account">
335
>Konto seadistamine</title>
336
<anchor id="anc-setting-the-news-account"/>
339
>Nüüd tuleb &knode;le teada anda, kust uudiseid hankida ja/või kuhu enda kirjutatud uudisteartiklid saata. Vali hiireklõpsuga paremal asuvas puuvaates kirje <guilabel
341
>. Avaneb kaks alamvalikut. Valime <guilabel
343
>, sest kõigepealt on ju vaja see paika panna. Kontode nimekiri on esialgu tühi.</para>
346
>Uue konto loomiseks klõpsa nupule <guibutton
348
>. Ilmub järgmine dialoog:</para>
357
<imagedata fileref="knode-news-account.png" format="PNG"/></imageobject>
382
> võib kirjutada mida tahes, peaasi, et sa ise teaksid, mida see tähendab. Siia kirjutatu on hiljem näha kaustavaates. Siia võib ⪚ kirjutada oma internetiühenduse pakkuja nime. Näites kirjutame siia <userinput
383
>Minu konto</userinput
395
>Järgmine väli kannab nimetust <guilabel
397
>. Erinevalt väljast <guilabel
399
> on see, mida siia kirjutada, väga oluline. Uudisteserveri nimi on fikseeritud ja selle peab sinu internetiühenduse pakkuja avaldama. Kui sa seda veel ei tea, tuleks see igal juhul teada saada, sest muidu ei ole ka uudiseid võimalik lugeda. Kui sinu internetiühenduse pakkujal endal uudisteserverit ei ole, on võimalik kasutada ka avalikke servereid, milliseid leidub tihtipeale näiteks ülikoolidel.</para>
402
>Kirjutame oma näidises siia <userinput
403
><systemitem class="systemname"
404
>news.ut.ee</systemitem
406
>. Mõistagi võid siia sisestada ka oma internetiühenduse pakkuja serveri.</para>
410
>Kui kasutad &knode; kohaliku uudisteserveriga, kirjuta siia kindlasti <userinput
411
><systemitem class="systemname"
412
>localhost</systemitem
425
>Järgmisel väljal <guilabel
427
> on juba olemas vaikeväärtus. Port kujutab endast enam-vähem andmekanalit, mida server jälgib, et tabada võimalikke uudistenõudlejaid. Vaikimisi on see 119, mis enamasti on ka õige, seepärast ei hakka me oma näites seda ka muutma.</para>
433
>Ühendust hoitakse</guilabel
437
>Siia sisestatav aeg avaldab mõju juhul, kui võtad ühendust uudisteserveriga ja mistahes põhjusel ei saabu serverilt teatud aja jooksul mingeid andmeid või ei saa server neid sinu käest. Sellisel juhul katkestab &knode; siin määratud aja möödumisel automaatselt ühenduse. Muu hulgas eemaldab see serverilt mittetoimivad ühendused, mis muudab ta paremini kättesaadavaks teistele tellijatele. Samuti tagab see automaatselt rajatud internetiühenduse katkestamise, kui mingi aja jooksul andmeid üheski suunas ei liigu.</para>
441
>Sellel on mõte ennekõike siis, kui saad ja loed uudiseid internetis. Kohalike uudisteserverite puhul ei ole sellel peaaegu mingit mõtet ega funktsiooni. Kui aeg on seatud liiga lühikeseks, võib ette tulla olukord, kus loed pikemat artiklit ega <quote
443
> teatud aja jooksul serveri arvates mitte midagi. Sellisel juhul katkestab &knode; ühenduse serveriga ja see tuleb uuesti luua.</para>
445
>Kui ooteaeg on liiga pikaks määratud, on aga tõenäoline, et kulutad võrguaega asjatult (ja telefoniarve muudkui kasvab...).</para
456
>Kui &knode; võtab uudisteserveriga ühendust, ei oota ta sellelt vastust kauem kui siin määratud aja. Kui see on läbi, saad veateate, sest server ei vastanud ja &knode; lõpetab ühenduse loomise katse.</para>
460
>Sõltuvalt sinu internetiühenduse kvaliteedist ja uudisteserveri hetkekoormusest võib ette tulla pikemaid ooteperioode, mis paneb &knode; ühendust katkestama. Kui seda liiga sageli juhtub, võiks aegumisaja pikemaks seada.</para>
467
>Gruppide kirjelduste tõmbamine</guilabel
471
>Selle valimisel nõuab &knode; serverilt ka olemasolevaid gruppide kirjeldusi. Neid näidatakse dialoogis <guilabel
472
>Uudistegruppide tellimine</guilabel
477
>Mitte igal grupil ei ole kirjeldust, nii et tegemist ei pruugi olla veaga, kui gruppi tellides sellel kirjeldus puudub.</para>
485
>Server nõuab autentimist</guilabel
490
>Server nõuab autentimist</guilabel
491
> tuleks valida ainult siis, kui sinu uudisteserver tõesti nõuab artiklite tõmbamiseks kasutajanime ja parooli. Sellisel juhul saad vajalikud andmed teada oma internetiteenuse pakkujalt või uudisteserveri administraatorilt.</para>
495
>Kui sa ei ole kindel, kas seda on vaja või mitte, jäta see valimata. Kui hiljem selgub, et muidu ei saa, siis on kasutajanimi ja parool võimalik määrata. Kui aga oled kindel, et sul on seda vaja, kirjuta vastavatele väljadele oma <guilabel
496
>kasutajanimi</guilabel
505
>Üldised märkused</title>
508
>Nüüd peaks uudisteserveri seadistamine ja ühtlasi konto loomine lõpetatud olema. Tehtud muudatusi saab kinnitada ja rakendada klõpsuga nupule <guibutton
510
>. Kohe seejärel ilmub konto nimi sellisel kujul, nagu sa selle väljale <guilabel
512
> kirjutasid, nähtavale kontode nimekirjas. Ja kui nüüd seadistustedialoogi sulged, on see näha ka kaustavaates.</para>
517
> abil on aga võimalik kohe asuda uudistegruppe tellima. Praegu võime selle siiski kõrvale jätta, sest meil on veel ühtteist teha ja uudistegruppe saab ka mitmel muul moel tellida.</para>
520
>Osas <link linkend="multiple-news-accounts"
521
>Mitme konto haldamine</link
522
> saab teada, kuidas toime tulla juhul, kui loodud on mitu kontot. Praegu jääme aga vaid ühe konto juurde, sest üldjuhul peaks sellest ka aitama.</para>
526
>Arvesta, et mõned internetiteenuse pakkujad võimaldavad uudiseid hankida ainult siis, kui oled end nende kaudu sisse loginud.</para>
530
>Asume nüüd seadistama e-posti kontot. Selleks klõpsa vasakul asuvas puuvaates kirjele <guilabel
537
<sect2 id="setting-the-mail-account">
539
>Meilikonto seadistamine</title>
542
>Valides puuvaates <guilabel
544
>, ilmub järgmine dialoog.</para>
548
>E-posti konto seadistamise dialoog</screeninfo>
551
<imagedata fileref="knode-mail-account.png" format="PNG"/></imageobject>
554
>E-posti konto seadistamine</phrase>
558
>E-posti konto seadistamine</para>
564
>Kindlasti märkad, et see on väga sarnane uudistekonto seadistamise dialoogiga. Aga milleks õigupoolest on uudistelugejal e-posti kontot üldse vaja?</para>
567
>Vahel võib tekkida soov vastata artikli autorile otse, ilma uudistegrupi vahenduseta, kui näiteks soovid teha mõne väga isikliku märkuse või parandada mõne vea. Nii mõnigi kord võib dialoog olla mõttekam kui avalik vastus.</para>
570
>Seepärast pakubki &knode; võimalust vastata e-postitsi. Kui soovid seda võimalust kasutada, tuleb &knode;le teada anda, kuidas meile saata. Selleks tuleb kasutada meiliserverit. Kui oled juba e-posti konto seadistanud, ⪚ kasutad &kmail;i, saab pruukida seal määratud seadistusi.</para>
575
>Kasutatakse välist e-posti klienti</guilabel
579
>Selle võimaluse valimisel kasutab &knode; e-posti rakendust, mis on seadistatud juhtimiskeskuses. Ülejäänud dialoogi võimalused ei ole sel juhul aktiivsed.</para>
590
>Meiliserveri nime andmine ei ole kohustuslik. Infot, millist meiliserverit kasutada, peaks saama oma <acronym
592
> käest. Kindlasti on vaja aga sisestada meiliserveri aadress väljale <guilabel
597
>Antud näites kasutame selleks aadressi <userinput
598
><systemitem class="systemname"
599
>mail.server.ee</systemitem
605
>Võimaluse korral saab meili saata ka kohaliku meiliserveri vahendusel. Kui kasutad kohalikku meiliserverit, kirjuta väljale <guilabel
607
> <systemitem class="systemname"
608
>localhost</systemitem
620
>Ka siin seisab väljal <guilabel
622
> juba vaikeväärtus. Antud juhul on selleks port 25. Üldiselt ei tuleks seda muuta, kui just sinu <acronym
624
> ei kasuta mingil põhjusel mõnda eksootilist varianti. Toodud näites jätame selle muutmata.</para>
630
>Ühendust hoitakse</title>
633
>See väärtus on oluline pärast seda, kui on loodud ühendus meiliserveriga. Kui andmeid ei liigu, katkestab &knode; ühenduse meiliserveriga pärast siin määratud aega.</para>
644
>Kui &knode; püüab saada ühendust meiliserveriga, ootab ta just siin määratud aja serverilt vastust. Kui seda määratud aja jooksul ei saabu, saad veateate.</para>
648
>Sõltuvalt ühenduse kvaliteedist ja meiliserveri hetkekoormusest võib vastuse saamine võtta hulk aega. Kui &knode; sel põhjusel ühenduse katkestab, võiks aegumisaega pikendada.</para>
654
>Üldised märkused</title>
660
> lubab kirju oma meiliserverilt saata ainult pärast seda, kui oled kontrollinud uute kirjade saabumist. See vähendab rämpsposti saatmise võimalusi.</para>
665
> võib lubada kirja oma meiliserverilt saata ainult juhul, kui kasutad parajasti selle <acronym
667
> teenuseid või kui oled end tema meiliserverile sisse loginud. See on näiteks täiesti tavaline GMX puhul, kuid praegu ei toeta seda võimalust veel ei &knode; ega &kmail;.</para>
673
<sect2 id="knode-appearance">
675
>Välimuse kohandamine</title>
680
> saab määrata artikliakna värve, kooditabelit ja fondi suurust. Dialoog näeb välja selline.</para>
684
>Välimuse kohandamise dialoog</screeninfo>
687
<imagedata fileref="knode-colors-fonts.png" format="PNG"/></imageobject>
690
>Välimuse kohandamise dialoog</phrase>
694
>Välimuse kohandamise dialoog</para>
702
>Kasutatakse kohandatud värve</guilabel
706
>Selle valimisel võid muuta &knode; värve alloleva nimekirja abil. Värvi muutmiseks tee &HVN;ga topeltklõps vajalikul kirjel, mis avab &kde; värvi valimise dialoogi.</para>
709
>Värvivalikuid saab seadistada ainult juhul, kui märkekast on valitud — vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi.</para>
714
>Kasutatakse kohandatud värve</guilabel
715
> valimisel ei kasuta &knode; värve, mida hiljem kogu &kde; puhul globaalselt määratakse, vaid just siin dialoogis määratuid.</para>
722
>Kasutatakse kohandatud fonte</guilabel
726
>Selle valimisel saab allolevas nimekirjas kohandada &knode; kasutatavaid fonte. Fondi valimiseks tee &HVN;ga kirjel topeltklõps, mis avab &kde; fontide valimise dialoogi.</para>
729
>Fonte saab seadistada ainult märkekasti valimisel - vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi.</para>
734
>Kasutatakse kohandatud fonte</guilabel
735
> valimisel ei kasuta &knode; hiljem &kde; puhul globaalselt määratud seadistusi, vaid just siin dialoogis määratuid.</para>
741
<sect2 id="setting-news-general">
743
>Uudiste lugemise üldised seadistused</title>
746
>Nüüd klõpsa puuvaates kirjel <guibutton
747
>Uudiste lugemine</guibutton
748
> ja seejärel alamkirjel <guibutton
750
>. Ilmub järgmine dialoog.</para>
755
>Üldised valikud</guilabel
759
<imagedata fileref="knode-read-news-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
763
>Üldised valikud</guilabel
769
>Üldised valikud</guilabel
776
>Enamasti ei ole siin vaja suurt midagi muuta, kuid vaatame võimalused ükshaaval läbi, et anda ülevaade kõigest, mida &knode; pakub.</para>
781
>Uusi artikleid kontrollitakse automaatselt</guilabel
785
>Selle kasti märkimisel püüab &knode; tõmmata uudistegrupi valimisel selle uusi artikleid. Sellel on eriti mõtet siis, kui kasutada &knode;t kohaliku uudisteserveriga. Artiklite allalaadimine toimib mõistagi ainult siis, kui server on kättesaadav. Serveri puhul, mida saab kasutada ainult üle internetiühenduse, on see harva mõistlik ja võiks jääda valimata.</para>
788
>Kui süsteem ei ole seadistatud looma vajadusel internetiühendust, saad uudistegrupi valimisel alati veateate.</para>
791
>Kui soovid ise kontrollida, millal ühendus serveriga rajatakse, tasub kasutada menüükäsku <menuchoice
795
>Tõmba uued artiklid</guimenuitem
804
>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel
808
>See seab piirangu artiklite arvule, mida serverilt alla laaditakse. Seda saab iga uudistegrupi jaoks eraldi määrata. Kui siin seisab näiteks 300, siis tõmmatakse ainult uudistegrupi 300 viimast artiklit ja teised jäetakse sootuks tõmbamata!</para>
812
>Suhteliselt suure artiklite arvuga uudistegruppide korral võib liiga väikese väärtuse määramine jätta artiklid sinu pilgu alt välja. See võib eriti juhtuda siis, kui alles tellid uudistegrupi või laadid artikleid ainult aeg-ajalt alla ning artikleid on seepärast uudistegrupis märksa enam kui siin määratud.</para>
819
>Artikkel märgitakse loetuks pärast</guilabel
823
>Artiklid, mida avad artikliaknas, märgitakse loetuks pärast siin määratud sekundite möödumist. Kui määrad väärtuse liiga suureks, saad vältida, et artikkel, millele vaid pilgu peale heitsid, märgitakse loetuks. Teiselt poolt võib see muutuda tüütuks lühikeste uudiste puhul, kui neid tuleb loetuksmärkimise jaoks hoida lahti kauem, kui kulub aega nende läbilugemiseks. Kui lappad uudiseid liiga kiiresti, jäävad need loetuks märkimata, kuigi sa tegelikult oled nad juba ammendanud. Seepärast tasuks see väärtus kohandada just enda vajadustele vastavaks.</para>
830
>Ristpostitatud artiklid märgitakse loetuks</guilabel
834
>Vahel postitatakse <glossterm
836
> enam kui ühte gruppi. Seda nimetatakse ristpostituseks. Selle võimaluse valimisel märgitakse ristpostitatud artiklid loetuks kõigis uudistegruppides, kui nad on märgitud loetuks vähemalt ühes grupis.</para>
843
>Kaval kerimine</guilabel
847
>Selle märkimisel keritakse ridu sujuvalt, mitte hüpetega. </para
848
> <!-- LW: FIXME could be explained a tiny bit better -->
855
>Laiendamisel näidatakse kogu lõime</guilabel
859
>See võimaldab näha korraga kogu diskussiooni (kõigil vastamise tasanditel), kui klõpsata antud diskussiooni ees seisvale plussmärgile. Kui see on valimata, näidatakse ainult vahetult artiklile saadetud vastuseid.</para>
866
>Vaikimisi on lõimed laiendatud</guilabel
870
>Siin saab määrata, kas lõimed on vaikimisi laiendatud või mitte.</para>
877
>Artikli hinde näitamine</guilabel
881
>Siin saab määrata, kas hinnet näitavat veergu näidatakse või mitte.</para>
888
>Ridade arvu näitamine</guilabel
892
>Siin saab määrata, kas ridade arvu näitavat veergu näidatakse või mitte.</para>
899
>Päiste puhvri suurus</guilabel
903
>Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks.</para>
910
>Artiklite puhvri suurus</guilabel
914
>Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks.</para>
926
>Siin saab muuta mõningaid &knode;s likumise võimalusi. Tavaliselt peaks siin kõik olema välja lülitatud, aga kui sulle see ei meeldi, saad siin üht-teist sisse lülitada.</para>
935
>See, kuidas käitub klaviatuur &knode;s ja kuidas &kmail;is, on natuke erinev. Kui märkida ära kast <guilabel
936
>KMaili klaviatuuri käitumise emuleerimine</guilabel
937
>, saab &knode;s kasutada klaviatuuri samamoodi nagu &kmail;is.</para>
944
>Märgi kõik artiklid loetuks</guilabel
949
>Liigutakse järgmisele grupile</guilabel
950
> märkimisel liigub &knode; automaatselt järgmisse gruppi, kui käesolevas grupis on kõik artiklid märgitud loetuks.</para>
956
>Märgi lõim loetuks</guilabel
961
>Aktiivne lõim suletakse</guilabel
962
> märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui see on märgitud loetuks.</para>
966
>Liigutakse järgmisele lugemata lõimele</guilabel
967
> märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolev lõim on märgitud loetuks.</para>
974
>Ignoreeri lõime</guilabel
979
>Aktiivne lõim suletakse</guilabel
980
> märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui seda ignoreeritakse.</para>
984
>Liigutakse järgmisele lugemata lõimele</guilabel
985
> märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolevat lõime ignoreeritakse.</para>
990
<sect2 id="knode-scoring-settings">
992
>Hindamise reeglid</title>
995
>Artiklite sorteerimiseks on võimalik neile hinne anda. Standardhinne on 0, kõrgem hinne tähendab, et <glossterm
997
> on huvitav, madalam aga, et see on igav.</para>
1000
>Dialoogi keskel paikneb suur tühi ala, kus saab näha hindamise reegleid. Neid kasutab &knode; sisenevate artiklite automaatseks hindamiseks. Kui näiteks keegi alati postitab mõttetusi, on võimalik selle isiku artiklid alati hinnata mõne madala hindega ja need varjata.</para>
1003
>Nuppudega nimekirja all saab reeglit <guibutton
1008
>eemaldada</guibutton
1010
>kopeerida</guibutton
1011
>. Jätame selle aga praegu vahele, sest &knode; seadistamise juures ei ole see mitte kõige olulisem asi.</para>
1014
>Hindamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="anc-score-watch-ignore"
1015
>Hindamine, jälgimine ja ignoreerimine</link
1021
>Vaikehinne ignoreeritud lõimedele</guilabel
1025
>Tavaliselt läheb vaja ainult ignoreerimise ja jälgimise funktsiooni. See näitab lihtsalt, kas lõim pakub huvi või mitte. Siin saab seadistada vaikimisi pandava hinde ignoreeritavatele lõimedele. Menüükäsu <menuchoice
1029
>Ignoreeri lõime</guimenuitem
1031
> valimine annab selle hinde kõigile antud lõime postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele.</para>
1038
>Vaikehinne jälgitavatele lõimedele</guilabel
1042
>Kui artikkel on huvitav, saab ta hindeks enam kui 0. Siin saab sisestada selliste artiklite vaikimisi määratava hinde. Menüükäsk <menuchoice
1046
>Jälgi lõime</guimenuitem
1048
> annab selle hinde kõigile antud lõme postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele.</para>
1052
>Kiirklahviga <keycap
1054
> saab lõime jälgida, kiirklahviga <keycap
1056
> seda ignoreerida.</para>
1061
<sect2 id="knode-filter-settings">
1063
>Filtriseadistused</title>
1066
>See dialoog võimaldab seadistada filtreid.</para>
1070
>Filtriseadistused</screeninfo>
1073
<imagedata fileref="knode-filters.png" format="PNG"/></imageobject>
1076
>Filtriseadistused</phrase>
1080
>Filtriseadistused</para>
1086
>Dialoogis on kaks nimekirja. Ülemine nimetusega <guilabel
1088
> näitab kõiki defineeritud filtreid. Kui kasutad &knode; esimest korda, on näha ainult eelnevalt määratud filtrid.</para>
1091
>Nuppudega <guibutton
1096
>Redigeeri</guibutton
1099
> saab lisada uusi filtreid või kustutada neid, mida enam vaja ei lähe. Jätame selle praegu lähemalt lahti seletamata, sest &knode; seadistamisel pole see väga oluline.</para>
1102
>Täpsemat infot filtrite kohta leiab osast <link linkend="using-filters"
1103
>Filtrite defineerimine ja kasutamine</link
1107
>Alumises nimekirjas nimetusega <guilabel
1109
> on näha menüü <menuchoice
1115
>. Siin saab muuta selle menüü filtrite järjekorda.</para>
1120
> liigutab valitud filtri ühe positsiooni võrra ülespoole. Proovi seda ise: vali filter ja vajuta nuppu <guibutton
1122
> ning näedki, kuidas filtri kirje ülespoole liigub.</para>
1127
> liigutab filtri allapoole. Vali filter, mille just ülespoole liigutasid ja vajuta nuppu <guibutton
1129
>, kuni filter jõuab tagasi oma esialgsesse asukohta.</para>
1133
>Lisa eraldaja</guibutton
1135
>Eemalda eraldaja</guibutton
1136
> abil saab filtreid visuaalselt rühmitada. Eraldajad on nimekirjas näha kui <literal
1138
>, menüüs aga märksa kenamate horisontaaljoontena. Proovi ise eraldaja lisada ning seejärel eemalda see, klõpsates nuppu <guibutton
1139
>Eemalda eraldaja</guibutton
1143
>Kõiki siin sooritatud muutusi saab pärast dialoogi sulgemist näha menüüs <menuchoice
1153
<sect2 id="knode-headers">
1156
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
1159
<anchor id="anc-knode-headers"/>
1162
>Selles dialoogis saab määrata, kuidas näidatakse artikliaknas konkreetseid päise ridu.</para>
1167
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
1171
<imagedata fileref="knode-header-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
1175
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
1181
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
1188
>Nimekirjas on kõik need päise read, mida artikliaknas näidatakse. Vasakul seisab identifikaator, nimetus sümbolite <> vahel aga näitab nime sellisel kujul, nagu seda Usenetis kasutatakse, &ie; <guilabel
1196
>Redigeeri</guibutton
1197
> abil saab muuta nii näidatavat identifikaatorit kui selle ja vastava teksti atribuute. Et seda selgemaks teha, valime <guilabel
1198
>Kellelt:<From></guilabel
1199
> ja avame päise esitamise redigeerimise dialoogi klõpsuga nupul <guibutton
1200
>Redigeeri</guibutton
1205
>Päise omaduste dialoog</screeninfo>
1208
<imagedata fileref="knode-edit-header1.png" format="PNG"/></imageobject>
1211
>Päise omaduste dialoog</phrase>
1215
>Päise omaduste dialoog</para>
1227
>Valikukastis <guilabel
1229
> on näha kirje <guilabel
1231
>. See on päiserea nimi, nagu see artiklis esineb ja nagu uudistelugeja seda tunnistab. Hüpikkastis näitab &knode; ka teisi identifikaatoreid, mis kõik tähistavad teatud päise rida. Praegu eeldame, et identifikaator <guilabel
1233
> on määratud. Hiljem pöödume selle juurde tagasi, kui hakkame päisele ridu lisama.</para>
1239
>Näidatav nimi</guilabel
1243
>Sellel väljal on näha nimetus, mida näidatakse hiljem artikliaknas asendusena päise vastava rea tegelikule identifikaatorile. Rea <guilabel
1245
> korral on selleks <guilabel
1247
>. Kui see väli tühjaks jätta, on artikliaknas näha ainult päiserea sisu. Nii on see näiteks vaikimisi rea <guilabel
1249
> puhul. Jätame praegu ka selle muutmata.</para>
1260
>Märkekastidega saab muuta näidatava nime atribuute. Antud juhul on nime <guilabel
1262
> jaoks valitud <guilabel
1264
>, &ie; teksti näidatakse artikliaknas rasvases kirjas. Mõistagi saab erinevaid atribuute ka omavahel kombineerida, valides näiteks <guilabel
1267
>Allakriipsutatud</guilabel
1277
>Siin saab määrata, kuidas näidatakse päise teksti artikliaknas. Kui näiteks valida <guilabel
1279
>, siis saatja, ⪚ <quote
1280
>Juhan Salu <juhansalu@pillapalla.ee></quote
1281
> on näha kaldkirjas.</para>
1287
>Päise näidatavate ridade lisamine ja eemaldamine</title>
1290
>Selle dialoogi kõigi võimaluste selgitamiseks lisame ühe näidatava päiserea.</para>
1294
>Postituseks kasutatava uudistelugeja näitamine artikliaknas</title>
1297
>See pilt näitab dialoogi päisega <literal
1298
>X-uudistelugeja</literal
1302
>Päise omaduste dialoog</screeninfo>
1305
<imagedata fileref="knode-edit-header2.png" format="PNG"/></imageobject>
1308
>Päise omaduste dialoog</phrase>
1312
>Päise omaduste dialoog</para>
1318
>Võib olla päris vahva saada artikliaknas teada, millist uudistelugejat artikli postitaja on kasutanud. See on tegelikult päris lihtne, sest päises ongi olemas (küll lisavõimalusena) rida, mis sellist infot sisaldab.</para>
1321
>Vali hüpikkastist kirje <guilabel
1323
> asemel nimekirjast <guilabel
1324
>X-uudistelugeja</guilabel
1328
>Kirjuta väljale <guilabel
1329
>Näidatav nimi</guilabel
1331
>Uudistelugeja</userinput
1335
>Nüüd saad valida meelepärased atribuudid välja ja selle sisu näitamiseks. Seejärel kinnita oma valikut klõpsuga nupule <guibutton
1337
>. Uus rida ilmub kohe nimekirja ja hiljem näed seda ka artikliaknas.</para>
1346
> abil saad määrata, millises järjekorras päise ridu artikliaknas näidatakse.</para>
1350
>Äsjane kinnitus, et uus päiserida on artikliaknas ka näha, on suhteliselt optimistlik, sest X-uudistelugeja kirje pole Useneti artiklite puhul sugugi nõutav. Seepärast ei pruugi mitte kõigil artiklitel päises seda rida esineda. Kui rida ei esine, siis seda ka ei näidata. Rohkem infot päiste kohta leiab aadressilt <ulink url="http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/headerzeilen"
1351
>http://www.kirchwitz.de/~amk /dni/headerzeilen</ulink
1352
> (saksa keeles).</para>
1366
>Päise dekoratsioonide näitamine</guilabel
1370
>Selle valimisel ilustatakse mõnevõrra päiseid, valimatajätmisel näidatakse neid tavalise tekstina.</para>
1377
>Vajadusel mähitakse teksti</guilabel
1381
>Selle valimisel mähitakse vaatajas automaatselt teksti, see tähendab näidatakse ridu just nii pikana, kui vaateaknasse mahub.</para>
1388
>Lõpus olevate tühjade ridade eemaldamine</guilabel
1392
>Selle valimisel varjatakse automaatselt artikli lõpus olevad tühjad read.</para>
1399
>Signatuuri näitamine</guilabel
1403
>Selle valimisel on saatja <glossterm
1404
>signatuur</glossterm
1405
> artikiliaknas näha, vastasel juhul mitte.</para>
1409
>Palun arvesta, et &knode; saab signatuuri näidata korrektselt ainult siis, kui see on artikli sisust õigesti eraldatud. Mõned uudistelugejad seda korrektselt ei tee. Korrektne variant on kaks sümbolit <quote
1411
>, millele järgneb <quote
1418
>Mitmedki uudistegruppide tellijad viitavad signatuuris oma koduleheküljele või annavad märku päises esinevast tahtlikult moonutatud ja vigasest e-posti aadressist. Kui signatuuri näitamine välja lülitada, ei pruugi sa sellist mõnikord vajalikku infot tähele panna. Teisalt aga võimaldab väljalülitamine säästa end vahel üsna kummaliste ja isegi tujurikkuvate või solvavate signatuuride lugemisest.</para>
1425
>Teksti vormindamise siltide interpreteerimine</guilabel
1429
>Selle valimisel näidatakse kõiki sõnumis esinevaid teksti vormindamise silte (näiteks <literal
1434
>_underline_</literal
1435
>) vahetult vaatajas. Mainitud teksti vormindamise sildid ei järgi ametlikku standardit.</para>
1442
>Tsiteerimise sümbolid</guilabel
1446
>Tsiteeritud teksti esitamiseks erineva suuruse või värviga peab &knode; aru saama, et tegemist on tsiteeritava tekstiga. Tavaliselt märgib tsiteeritavat teksti rea alguses seisev <quote
1448
>, kuid vahel ka mõned muud sümbolid. Sellesse kasti saab kirjutada kõik sümbolid, mis tsiteeritavat teksti tähistavad.</para>
1455
>Kaasatud faile näidatakse võimaluse korral tekstis</guilabel
1459
>Selle märkimisel püüab &knode; näidata artiklitele kaasatud failide sisu artiklit avades otse aknas. Nii näiteks saab artiklile lisatud pilti näha kohe teksti all.</para>
1462
>Lisaks sellele on kontekstimenüüd kasutades võimalik kaasatud fail salvestada või avada see rakenduses, mis on seostatud kaasatud faili <acronym
1471
>Kaasatud failid avatakse klõpsamisel</guilabel
1475
>Selle valimisel avatakse kaasatud failid välises rakenduses vastavalt kaasatud faili <acronym
1477
> tüübile. Kui antud tüübiga ei ole ühtegi rakendust seostatud, ilmub faili salvestamise dialoog, mis pakub võimalust salvestada kaasatud fail.</para>
1484
>Alternatiivset sisu näidatakse kaasatud failina</guilabel
1488
>Artiklid, mis on saadetud mitmeosalise (multipart) <acronym
1490
>-na, sisaldavad mitmes vormingus teksti (näiteks tavaline tekst ja <acronym
1492
>). Uudistelugeja otsustab sellisel juhul, millist artikli osa näidata. Selle võimaluse abil saab erinevas vormingus teksti avada otsekui kaasatud faili hiirenupu klõpsuga.</para>
1495
>Kui see on märkimata, ei näidata alternatiivset sisu.</para>
1502
>Viidad avatakse rakenduses</guilabel
1506
>Siin saab valida, millist veebilehitsejat kasutada artiklis esineva viida avamiseks. Praegu on valikuvõimalusteks <application
1507
>Netscape Navigator</application
1508
> ja vaikimisi määratud &konqueror;. Valitud brauser peab mõistagi ka paigaldatud olema.</para>
1513
<sect2 id="knode-post-news-settings">
1515
>Uudiste postitamise seadistused</title>
1518
>Artiklite postitamisel &knode; vahendusel kasutatakse järgnevas dialoogis määratud seadistusi.</para>
1522
>Tehniliste seadistuste dialoog</screeninfo>
1525
<imagedata fileref="knode-post-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
1528
>Tehniliste seadistuste dialoog</phrase>
1532
>Tehniliste seadistuste dialoog</para>
1539
>Kui määrad siin ekslikud seadistused, võivad sinu artiklid osutuda loetamatuks või ei saa neid isegi saata, mistõttu tasub hoolikalt kaaluda, mida ja kuidas siin seadistada.</para>
1545
>Kooditabel</guilabel
1549
> Siin saab valida saadetavate artiklite kooditabeli. Ingliskeelsete maade puhul on see tavaliselt <acronym
1551
>, aga see ei ole mingil moel kohustuslik. Vaikimisi kasutatakse &kde; globaalselt määratud seadistust, mistõttu siin ei pruugi olla vajadust üldse midagi seadistada.</para>
1554
>Kui soovid postitada oma artikleid uudistegruppidesse teistsuguse kooditabeliga (⪚ Ida-Euroopa või Aasia kooditabeliga), saab selle just siin valida.</para>
1561
>Kodeering</guilabel
1565
>Siin saab määrata postitatava artikli märkide kodeeringu. Võimalusteks on 8-bitine ja 7-bitine (Quoted-Printable).</para>
1568
>8-bitise kodeeringu valimisel edastatakse üldjuhul mitmesugused erimärgid korrektselt, vähemalt on see nii eestikeelsete uudistegruppide puhul (ee.*).</para>
1571
>Quoted-Printable valimisel edastatakse 8-bitised sümbolid (⪚ täpitähed) kodeeritud 7-bitiste sümbolitena.</para>
1575
>Ingliskeelsetes uudistegruppides on 7-bitine kodeering täiesti normaalne.</para>
1583
>Vastamisel kasutatakse oma kooditabelit</guilabel
1587
>Selle valimisel kasutab &knode; vastamisel sinu süsteemis vaikimisi määratud kooditabelit, mitte vastatava artikli kooditabelit.</para>
1594
>Genereeritakse artikli ID</guilabel
1598
>Selle valimisel genereerib &knode; artikli ID kõigi postitavate artiklite puhul.</para>
1602
>Artikli ID peab olema üleilmselt unikaalne! Vastasel juhul võivad tekkida arusaamatused ühesuguse artikli ID-ga artiklite vahel ning uudisteserver võib hilisema artikli tagasi lükata, arvates, et see on juba olemas.</para>
1605
>Artikli ID sisaldab kehtivat <acronym
1607
>-i (täielik kvalifitseeritud domeeninimi). See tähendab, et see sarnaneb identifikatsioonis määratud e-posti aadressi sümboli <literal
1609
> ees seisva osa ja domeeniga.</para>
1612
>&knode; genereerib ID automaatselt, kuid sul on võimalik väljal <guilabel
1613
>Serveri nimi</guilabel
1614
> määrata ka ise kehtiv domeeninimi. Kui sul oma domeen puudub, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril.</para>
1621
>Kehtiv domeen on näiteks <literal
1623
>. Seda domeeni kasutav artikli ID võib välja näha selline:</para>
1626
>934lek9934@kde.org</screen>
1630
>Unikaalne identifitseerimine on tagatud ainult juhul, kui sul on oma domeen. Isegi juhul, kui sa ei kasuta artikli ID genereerimiseks &knode;t, võivad tekkida vastuolud, kui pruugid kohalikku uudisteserverit. Näiteks rakendus <application
1631
>leafnode</application
1632
> genereerib artikli ID, mis võtab aluseks kohaliku serveri nime.</para>
1638
>Rohkem infot selle kohta ja vaba domeeni leiab aadressilt <ulink url="http://www.qad.org/faq/faq-messageid.html"
1639
>http://www.qad.org/faq/faq- messageid.html</ulink
1647
>Masina nimi</guilabel
1651
>Siia saab kirjutada oma arvuti nime. Seda kasutatakse artikli ID genereerimisel. Kui sul ei ole oma domeeni, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril. Ülaltoodud näidet kasutades oleks see <userinput
1664
>Siia saab sisestada X-päised, mida ei paku &knode;. Näide: <userinput
1665
>X-No-Archive: yes</userinput
1666
>. See väldib sinu artiklite puhverdamist selliste arhiiviteenuste poolt, nagu näiteks Google.</para>
1669
>X-päised on eksperimentaalsed päised, mis ei ole veel standardsete uudisteartiklite standardi osa. Neid saab näiteks kasutada laiendatud infoedastusel. Kokkupõrgete vältimiseks hiljem tekkivate standardsete päistega on neile antud eesliide <quote
1678
>Päisesse ei lisata identifikaatorit</guilabel
1682
>Selle valimisel ei lisa &knode; postitusel vastavat rida päisesse.</para>
1685
>Seda rida kasutatakse uudistelugeja tuvastamiseks, mille abil artikkel kirjutati. Lisaks statistikale võimaldab see tuvastada mittestandardseid uudistelugejaid. Seda ei ole erilist mõtet sisse lülitada, sest &knode; ei vääri häbenemist.</para>
1689
<sect2 id="knode-composer-settings">
1691
>Redaktori seadistused</title>
1695
>Redaktori seadistuste dialoog</screeninfo>
1698
<imagedata fileref="knode-composer-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
1701
>Redaktori seadistuste dialoog</phrase>
1705
>Redaktori seadistuste dialoog</para>
1713
>Reamurdmine veerust</guilabel
1717
>Siin saab määrata, millisest veerust alates &knode; ridu murrab. Lisaks on võimalik automaatne reamurdmine täiesti välja lülitada.</para>
1721
>Soovitatav on ritta mahutada mitte üle 76 sümboli isegi juhul, kui sinu arvutis võiksid read pikemad olla. Paljud Useneti kasutajad pruugivad tekstipõhiseid uudistelugejaid, mis ei näita korraga enam kui 80 märki. Kui oled väärtuse suuremaks määranud, on sinu postitatud artikleid sellistel inimestel raske lugeda ja seetõttu võivad nad üldse eelistada sinu artiklid lugemata jätta.</para>
1728
>Signatuur lisatakse automaatselt</guilabel
1732
>Kui kirjutad <glossterm
1736
>, lisatakse sinu <glossterm
1737
>signatuur</glossterm
1738
> selle võimaluse valimisel automaatselt, kui oled selle määranud menüükäsuga <menuchoice
1740
>Seadistused</guimenu
1742
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1744
>Identiteet</guilabel
1753
>Sissejuhatav fraas:</guilabel
1757
>Järge kirjutades lisab &knode; enne originaalteksti tsiteerimist selle võimaluse valimisel teatud sissejuhatava teksti. Siia võib õigupoolest kirjutada, mida süda soovib. Kasutada saab ka muutujaid, mida &knode; hangib originaalartiklist, ⪚ autori nimi või artikli kirjutamise kuupäev.</para>
1760
>Kasutada saab järgmisi muutujaid:</para>
1770
>Originaali autori nimi.</para>
1780
>Originaalartikli kirjutamise kuupäev.</para>
1790
>Originaali autori e-posti aadress.</para>
1800
>Originaalartikli ID.</para>
1811
>Uudistegrupi</glossterm
1812
> nimi, millest artikkel pärit on.</para>
1819
>Püüa olla võimalikult napisõnaline, sest selline sissejuhatav rida esineb igas järjes. Liiga pikk sissejuhatav rida võib tekitada vastumeelsust, nagu ka näiteks liiga pikk signatuur.</para>
1824
>Sissejuhatava rea näide</title>
1838
>Oletame, et originaalartikli kirjutas Kunn laupäeval, 17. juunil kell 17:42:32 -0500. Selle artikli ID oli <8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee>. &knode; lisab nüüd sellise sissejuhatava rea.</para>
1842
>Kunn kirjutas L, 17. juuni 2003 17:42:32 +0200
1843
artiklis <8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee>:</computeroutput
1852
>Tsiteeritud tekst mähitakse automaatselt ümber</guilabel
1856
>Selle valimisel kasutatakse tsiteeritaval tekstil automaatset reamurdmist ning igale reale omistatakse korrektne tsiteerimise tase.</para>
1863
>Autori signatuur jäetakse alles</guilabel
1867
>Selle valimisel tsiteeritakse vastuses mitte ainult originaalartiklit, vaid ka selle autori signatuuri.</para>
1871
>Signatuuri tsiteerimine ei ole tarvilik ja seda peetakse sageli ebaviisakaks.</para>
1878
>Kursor asetatakse sissejuhatava fraasi alla</guilabel
1882
>Tavaliselt suundub kursor vastamisel kogu artikli lõppu. Selle võimaluse valimisel võtab kursor aga koha sisse otse sissejuhatava fraasi järel.</para>
1886
>See on eriti kasulik juhul, kui artikli tsiteerimisel soovid oma kommentaarid kirjutada vastavate lõikude järele läbi kogu artikli.</para>
1893
>Välise redaktori määramine</guilabel
1897
>Siin saab määrata välise redaktori, mis avatakse juhul, kui redaktoriaknas valida menüükäsk <menuchoice
1899
>Tööriistad</guimenu
1901
>Käivita väline redaktor</guimenuitem
1907
>Väline redaktor käivitatakse automaatselt</guilabel
1908
> märkimisel avatakse väline redaktor ilma erikäsuta.</para>
1912
>Pane tähele muutujat <varname
1914
> redaktori nime järel. See muutuja märgib redigeeritava artikli failinime. Ära seda kustuta, muidu saad välise redaktori avamisel veateate.</para>
1919
>Kui välise redaktori käivitamisel tekib probleeme, võib põhjuseks olla see, et redaktor alustab tööd "taustal". Seda nimetatakse harunemiseks. &knode; tuvastab sellisel juhul protsessi käivitamise ja lõpetamise ning arvab, et sa enam redaktorit ei kasuta. Nii võib see toimuda näiteks redaktori <application
1921
> korral. <application
1923
> harunemine on võimalik keelata käsurea võtmega <option
1925
>. Soovitatav on igal juhul uurida lähemalt vastava redaktori dokumentatsiooni.</para>
1928
>Kui soovid kasutada redaktorit <application
1930
>, tuleks kasti <guilabel
1931
>Valitud redaktor</guilabel
1936
>gvim -f %f</userinput>
1944
>Väline redaktor käivitatakse automaatselt</guilabel
1948
>Selle võimaluse valimisel kasutatakse artiklite redigeerimiseks välist redaktorit.</para>
1960
>Siin saab seadistada õigekirja kontrollimist.</para>
1965
>Luuakse juure/lisandi kombinatsioonid, mida ei leidu sõnaraamatus</guilabel
1969
>Selle valimisel tunnustatakse tuntud juursõna tundmatu liitega automaatselt uue sõnana.</para>
1976
>Kokkujooksnud sõnu tõlgendatakse vigadena</guilabel
1980
>Siin saab määrata, kas kaht tuntud sõna, mis on kokku kirjutatud ja sellisena tundmatu, tuleks pidada veaks või mitte.</para>
1987
>Sõnaraamat</guilabel
1991
>Siin saab valida sõnaraamatu, mida õigekirja kontrollija kasutab.</para>
1998
>Kodeering</guilabel
2002
>Siin saab määrata, millist kodeeringut peaks &knode; kasutama õigekirja kontrollimisel. Ingliskeelse teksti korral peaks see üldjuhul olema <acronym
2015
>Siin saab valida õigekirja kontrollimise rakenduse. Valikuvõimalusteks on <application
2016
>Rahvusvaheline Ispell</application
2018
>Aspell</application
2028
>Signeerimine/kontrollimine</guilabel
2032
>Siin saab seadistada, kuidas &knode; signeerib artikleid <application
2036
> abil. <application
2042
> luuakse automaatselt varem seadistatud nime ja e-posti aadressi põhjal. See on sama, mis esineb <glossterm
2044
> päise real Kellelt.</para>
2049
>Krüptimisvahend</guilabel
2053
>Siin saab valida kasutatava krüptimisvahendi.</para>
2060
>Parool jäetakse meelde</guilabel
2064
>Selle võimaluse valimisel on vaja paroolifraas privaatse võtme jaoks sisestada ainult üks kord. &knode; jätab selle meelde, kuni sa pole &knode; sulgenud.</para>
2071
>Krüptitud/signeeritud teksti näidatakse pärast koostamist</guilabel
2075
>Selle võimaluse valimisel näitab &knode; signeeritud artiklit eriaknas, kus saab seda kinnitada enne redaktoris muutmist.</para>
2081
>Alati näidatakse kinnitamiseks krüptovõtmeid</title>
2084
>Kui kasutad avalikke uudistegruppe (Usenetti), võid selle võimaluse julgesti tähelepanuta jätta, sest Usenetis ei ole kuigi mõttekas oma tekste krüptida. Küll võib sellest kasu olla erauudistegruppides eravõrkudes, kus krüptimine on soovitatav või isegi kohustuslik.</para>
2085
<!-- FIXME: LW - I can see use for -->
2086
<!-- encryption, on private networks etc. This needs a rewrite -->
2087
<!-- AndrewColes: is this revision any better? -->
2093
>Signatuure kontrollitakse automaatselt</guilabel
2097
>Selle võimaluse valimisel kontrollitakse artikli <application
2099
> signatuuri artikli näitamisel automaatselt. Kui see ei ole märgitud, saab signatuuri korrektsust kontrollida käsitsi menüükäsuga <menuchoice
2103
>Kontrolli PGP signatuuri</guimenuitem
2112
<sect2 id="knode-article-cleanup">
2114
>Artiklite kustutamise seadistused</title>
2117
>Allnähtavas dialoogis saab seadistada artiklite kustutamist ja nende korrashoidu. See võimaldab sinu arvuti kõvakettale alla tõmmatud artiklite mahu hoida mõistuse piires. &knode; kasutab artiklite käsitlemiseks tublisti mälu, nii et kui sul neid palju on, võib arvuti töö mõnevõrra aeglasemaks muutuda. Pealegi ei ole enamasti mõtet artikleid kuigi kaua alles hoida, sest sellised teenused, nagu Google ja Altavista, on võtnud nende arhiveerimise enda kanda.</para>
2121
>&knode; ei ole võrguühenduseta uudistelugeja, mistõttu kõik seadistused kehtivad ainult nende päiste kohta, mida haldab &knode;! Kui sul töötab ka kohalik uudisteserver, näiteks <application
2122
>leafnode</application
2123
>, tuleks selle dokumentatsioonist järele uurida, kuidas käib aegunud artiklite kustutamine serverilt — seda &knode; sinu eest ära ei tee.</para>
2128
>Puhastamise seadistused</screeninfo>
2131
<imagedata fileref="knode-cleanup.png" format="PNG"/></imageobject>
2134
>Puhastamise seadistused</phrase>
2138
>Puhastamise seadistused</para>
2146
>Aegunud artiklid kustutatakse automaatselt</guilabel
2150
>Selle võimaluse valimisel kontrollitakse kõigis tellitud gruppides siin määratud intervalli järel vanade artiklite olemasolu ning nende leidmisel need kustutatakse.</para>
2155
>Sellise kontrolli saab ka käsitsi esile kutsuda menüükäsuga <menuchoice
2159
>Kustuta aegunud kirjad grupist</guimenuitem
2168
>Gruppide tühjendamise intervall</guilabel
2172
>Siin saab määrata, kui tihti tuleks tellitud uudistegruppides kontrollida vanade <glossterm
2173
>artiklite</glossterm
2174
> olemasolu ja kui tihti neid kustutada. Seda võimalust saab kasutada ainult siis, kui ära on märgitud kast <guilabel
2175
>Aegunud artiklid kustutatakse automaatselt</guilabel
2183
>Loetud artikleid säilitatakse</guilabel
2187
>Loetud artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja.</para>
2194
>Lugemata artikleid säilitatakse</guilabel
2198
>Lugemata artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja.</para>
2205
>Kustutatakse artiklid, mida serveris enam pole</guilabel
2209
>Võib juhtuda, et näed &knode;s <glossterm
2211
>t, kuid vastav artikkel ei ole enam serveril kättesaadav. Kui see võimalus on valitud, kustutab &knode; sellised artiklid automaatselt.</para>
2218
>Lõimed säilitatakse</guilabel
2222
>Selle võimaluse valimisel kustutatakse lõim ainult juhul, kui kõik selles sisalduvad artiklid vastavad kustutamise tingimustele. See tähendab, et alles siis, kui lõime viimane artikkel on võimalik kustutada, kustutatakse ka lõim.</para>
2225
>See väldib vanade artiklite kadumist mahukamas lõimes enne diskussiooni lõpulejõudmist.</para>
2229
>&knode; ei suuda ette ennustada, kas pärast seda, kui kõik kustutamise tingimused on muidu täidetud, võib artiklile veel mõni vastus tulla. Selliste asjade üle pead otsuse langetama ise. Mõnes uudistegrupis võib vastuste vahele jääda mitu päeva, mõnes aga vaid paar tundi, nii et kasuta siin oma kogemusi ja paremat äratundmist.</para>
2236
>Kaustad tihendatakse automaatselt</guilabel
2240
>See võimalus puudutab &knode; mälutarbimist. Kui kaustas kustutatakse <glossterm
2241
>artikkel</glossterm
2242
>, märgitakse see küll kustutatuks, kuid see kasutab endiselt ruumi kõvakettal ja jupikest mälu. Selle võimaluse valimisel saab anda &knode;le korralduse artikkel ka tegelikult kustutada ning kõvakettal ruumi teha.</para>
2246
>Seda saab ka käsitsi teha menüükäsuga <menuchoice
2250
>Tihenda kaust</guimenuitem
2256
>Tihenda kõik kaustad</guimenuitem
2258
>, kui soovid seda ette võtta korraga kõigis kaustades.</para>
2265
>Kaustade tühjendamise intervall</guilabel
2269
>Siin saab määrata, kui tihti tuleb kaustas kontrollida kustutatud artiklite olemasolu. Seda saab kasutada ainult juhul, kui valitud on võimalus <guilabel
2270
>Kaustad tihendatakse automaatselt</guilabel
added
removed
docs/kdepim/knode/using-firststart.docbook
