1
<!-- <?xml version="1.0" ?>
2
<!DOCTYPE sect1 PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd">
5
<sect1 id="subscribing"
8
>Uudistegruppide kasutamine</title
12
>Pärast &knode; seadistamist on aeg asuda esimeste uudiste lugemise juurde. Selleks tuleb veel ühtteist seadistada, aga seda ei pea vähemalt kogu aeg tegema.</para>
14
<sect2 id="fetch-group-list">
16
>Gruppide nimekirja tõmbamine uudisteserverilt</title
19
<anchor id="anc-fetch-group-list"/>
22
>Kui soovid mingit uudistegruppi lugeda, tuleb see esmalt tellida. Klõpsa hiirega kaustade nimekirjas serveri nimel. Klõps &HPN;ga avab kontekstimenüü. Siin saab valida käsu <guimenuitem
23
>Telli uudistegrupp</guimenuitem
24
>. Sel hetkel ei tea &knode; veel, millised uudistegrupid on serveris saadaval. &knode; pärib seepärast, kas soovid tõmmata serverist saadaolevate uudistegruppide nimekirja. Kinnita oma otsust klõpsuga nupule <guibutton
26
>. Seejärel peaks ilmuma selline dialoog.</para>
32
>Uudistegruppide tellimine</guilabel
39
<imagedata fileref="knode-subscribe.png" format="PNG"/> </imageobject
45
>Uudistegruppide tellimine</guilabel
54
>Uudistegruppide tellimine</guilabel
65
>Mõningase aja möödumisel on &knode; tõmmanud serverilt kõigi saadaolevate uudistegruppide nimekirja ja näitab seda puuna vasakpoolses aknas <guilabel
66
>Grupid serveris</guilabel
67
>. Puu kujutab endast uudistegruppide hierarhiat.</para>
71
>Useneti struktuuri ja uudistegruppide hierarhia kohta leiab täpsema kirjelduse aadressil <ulink url="http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/usenet-einfuehrung"
72
>http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/usenet-einfuehrung</ulink
73
> (saksa keeles)</para>
83
>Tõenäoliselt lihtsaim meetod puus liikuda on välja <guilabel
85
> abil. &knode; filtreerib grupid vastavalt igale sellele väljale kirjutatud sümbolile. Kui otsid näiteks gruppi &kde; kohta, kuid ei tea täpselt, kus see hierarhias võiks asuda, kirjuta väljale <guilabel
92
>Kui kirjutad <userinput
94
>, näed juba, et nimekiri muutub. Teine täht <userinput
96
> näitab juba suhteliselt väheseid uudistegruppe ja kolmanda tähe <userinput
98
> kirjutamisel näidatakse vaid neid gruppe, mille nimes esineb kde. Ei ole sugugi välistatud, et tulemuseks on ainult üks uudistegrupp:</para>
103
>comp.windows.x.kde</member
109
>Kui server vahendab ka rahvusvahelisi gruppe, siis võib nimekiri välja näha näiteks selline:</para>
114
>comp.windows.x.kde</member
117
>de.comp.os.unix.apps.kde</member
123
>See täpsustav otsing võimaldab otsida uudistegruppe ka siis, kui sa ei tea täpselt nende asukohta.</para
129
>Kui jäänud on vaid mõned grupid, märkad, et &knode; näitab neid juba ilma puuvaateta. See ei ole viga, vaid omadus.</para
140
>Puuvaade keelatud</guilabel
145
>Normaalselt näitab &knode; kõiki gruppe puuvaatena. Selle võimaluse valimisel näidatakse kõiki uudisteruppe üksteise järel nimekirja reastatuna.</para
156
>Ainult tellitud</guilabel
162
>Ainult tellitud</guilabel
163
> märkimisel on puuvaates <guilabel
164
>Grupid serveris</guilabel
165
> näha ainult need grupid, mida sa oled juba tellinud. See on päris mugav juhul, kui soovid mõne grupi tellimise lõpetada, sest sellisel juhul ei pea sa neid gruppe mööda puud taga ajama.</para
175
>Ainult uued</guilabel
181
>Ainult uued</guilabel
182
> märkimisel on puuvaates <guilabel
183
>Grupid serveris</guilabel
184
> näha ainult need grupid, mis on ilmunud pärast viimast gruppide nimekirja tõmbamist. Et sel võimalusel mingi mõte oleks, tuleb esmalt tõmmata uus gruppide nimekiri, mida saab teha klõpsuga nupule <guibutton
185
>Uus nimekiri</guibutton
191
>Uued grupid</guibutton
192
> võimaldab näidata kõiki uusi gruppe alates mingist konkreetsest kuupäevast.</para
202
>Grupid serveris</guilabel
207
>See nimekiri näitab kõiki serveris saadaolevaid uudistegruppe. Kui märkida ära kast <guilabel
208
>Ainult tellitud</guilabel
210
>Ainult uued</guilabel
211
>, saab nimekirja vastavalt piirata.</para
221
>Hiljutised muudatused</guilabel
227
>Hiljutised muudatused</guilabel
228
> näitab kõiki pärast dialoogi avamist ette võetud muudatusi.</para
233
>Telli uudistegrupp</guilabel
234
> näitab neid gruppe, mida oled soovinud endale tellida.</para
238
>Allpool on nimekiri <guilabel
239
>Tühista tellimus grupile</guilabel
240
>. Seal on ära toodud kõik need uudistegrupid, mille tellimise oled otsustanud lõpetada. Mõistagi ei ole võimalik lõpetada sellise uudistegrupi tellimist, mida sa polegi tellinud.</para
250
>Uued grupid</guilabel
255
>See nupp avab dialoogi, kus saab seadistada uute gruppide nimekirja. Valikuvõimalusteks on pärast viimast uuendamist või pärast konkreetset kuupäeva loodud gruppide näitamine. Kuupäevavõimalusega lubab &knode; äärmiselt paindlikult kontrollida uusi gruppe. Uusi gruppe on nii võimalik kontrollida isegi ajal, mis jääb nimekirja viimasest uuendamisest varasemaks.</para
265
>Uus nimekiri</guibutton
271
>Uus nimekiri</guibutton
272
> annab &knode;le korralduse tõmmata uudisteserverilt uus gruppide nimekiri.</para
277
>Uudistegruppide hierarhia muutub pidevalt: ikka ja jälle tekib sinna uusi gruppe, mõni nimetatakse ümber, mõni kaob sootuks. Et saaksid ajaga ja muutustega kaasas käia, pakubki &knode; võimalust gruppide nimekirja uuendada. Tavaliselt on seda vaja ainult juhul, kui server tõesti pakub mingeid gruppe, mida ta varem ei pakkunud.</para
282
>Kui soovid lihtsalt kindel olla, et näed ikka kõiki uusi gruppe, kasuta parem võimalust <guibutton
283
>Uued grupid</guibutton
284
>. Täieliku nimekirja tõmbamine võtab märksa enam aega, kuid samas eemaldab see ka nimekirjast vahepeal kadunud grupid.</para
290
>Kahjuks ei ole mingit tagatist, et sinu uudisteserver pakub kõiki üldse olemasolevaid uudistegruppe. Paljud uudisteserverid näiteks ei edasta gruppe, milles on lubatud kaasata faile. Osa gruppe on aga saadaval vaid eriserveritel. &knode; võimaldab kasutada enam kui üht uudisteserverit, et saaksid ligipääsu ka sellistele alternatiivseid gruppe pakkuvatele serveritele. Täpsemalt räägib sellest <xref linkend="multiple-news-accounts"/>.</para>
298
>Dialoogi kasutamine</title
302
>Nüüd soovime tellida endale &kde; uudistegrupi. Märgime selleks nime kõrval asuva kasti. Nüüd on grupp näha ka kastis <guilabel
303
>Telli uudistegrupp</guilabel
304
>. Teine võimalus on kasutada kahe akna vahel asuvaid nooli.</para
308
>Kui valid kogemata vale uudistegrupi, saad oma valiku tühistada aknas <guilabel
309
>Grupid serveris</guilabel
310
> asuva grupi nime ees paiknevast kastist märget eemaldades. Samuti saab ka sellisel juhul kasutada nooli, mis on antud juhul muutnud oma suunda.</para
314
>Uudistegrupi tellimise lõpetamine on sama lihtne kui selle tellimine: tuleb vaid eemaldada märge selle ees asuvast kastist. Nende uudistegruppide nimed, mille tellimisest oled loobunud, on näha sektsioonis <guilabel
315
>Tühista tellimus grupile</guilabel
316
>. Ka siin saab asjad ära ajada noolte abil. Kui teed midagi valesti, saab sellegi korda nooltega. Kõik siin tehtud muudatused rakenduvad alles siis, kui oled klõpsanud nupule <guibutton
321
>&kde; ja &knode; kasutajana soovid ehk tellida vastavat uudistegruppi. Kui jah, siis märgi vastava grupi nime ees olev kast ja klõpsa nupule <guibutton
323
>. Grupp on nüüd näha puuvaates serveri nime all. Meie näites on serveriks <emphasis
324
>Minu konto</emphasis
325
>. Kui sa gruppi ei näe, klõpsa ristiga kastikesel serveri nime ees või serveri nimel endal. Selle peale peaks ilmuma nähtavale tellitud gruppide nimekiri.</para>
328
>Klõpsa uudistegrupi nimel. Nüüd näed paremal artiklivaates tühja kausta. Tühi on see seepärast, et &knode; peab esmalt tõmbama uudistegrupi artiklid. Kui oled <menuchoice
330
>Seadistused</guimenu
332
>KNode seadistamine</guimenuitem
334
>Uudiste lugemine</guimenuitem
338
> märkinud ära kasti <guilabel
339
>Uusi artikleid kontrollitakse automaatselt</guilabel
340
>, püüab &knode; tõmmata artiklid serverilt, kui valid uudistegrupi. Kui kast ei ole märgitud, tuleb kasutada menüükäsku <menuchoice
344
>Tõmba uued artiklid</guimenuitem
351
>Kui kasutad serverina <application
352
>leafnode</application
353
>'i, on grupis ainult üks artikkel, sest <application
354
>leafnode</application
355
> tekitab iga tellitud uudistegrupi kohta ühe artikli. See märgib, et <application
356
>leafnode</application
357
> peab järgmisel artiklite tõmbamisel antud gruppi silmas. Sa võid rahulikult ignoreerida veateadet, mis ütleb, et artiklit ei leitud. Kui valid artikli, annab see <application
358
>leafnode</application
359
>'ile teada, et tunned selle grupi vastu huvi.</para
363
>Tegelikud artiklid saad siis, kui kohalik uudisteserver tõmbab need internetist alla ja sulle kättesaadavaks muudab. Täpsemat infot selle kohta leiab vastava uudisteserveri dokumentatsioonist.</para
369
>Kui kõik toimib nii, nagu peab, siis ilmuvad paremal ülal nähtavale tellitud uudistegrupi artiklid.</para
376
<sect2 id="fetch-and-read-news"
379
>Artiklite tõmbamine ja lugemine</title
383
>&knode; näitab alati kolme vaadet (kausta- ja artiklivaade ning artikliaken). Nende kõrgust ja laiust saab muuta hiirega. Aknale klõpsates liigub sellesse fookus. Kui sulle meeldib aga enam töötada klaviatuuriga, siis saab &knode; vaatest vaatesse liikuda klahvi <keycap
385
> abil. Parajasti fookuses olevat vaadet näitab veerupäiste kohal paiknev väike värviriba.</para
389
>See pilt näitab &knode; tellitud &kde; uudistegrupiga.</para>
394
>&knode; kolm vaadet</screeninfo
400
<imagedata fileref="knode-views.png" format="PNG"/> </imageobject
405
>&knode; kolm vaadet</phrase
412
>&knode; kolm vaadet</para
421
>Valida võib ka enam kui ühe grupi või artikli. Ala on võimalik valida esimesel kirjel &HVN;ga klõpsates ning klahvi &Shift; all hoides klõpsata uuesti &HVN;ga viimasele kirjele.</para
425
>Kui soovid valida mitu kirjet, mis ei paikne üksteise järel, siis tuleb esimene kirje valida &HVN;ga klõpsates, hoida all klahv &Ctrl; ja klõpsata taas &HVN;ga ülejäänud kirjetele.</para>
428
>Mõlemal juhul on võimalik valik tühistada, kui klõpsata &HVN;ga suvalisele kirjele.</para>
432
>Kui oled valinud enam kui ühe kirje, tuleb kontekstimenüü kasutamiseks vajutada hiire paremat nuppu klahvi &Shift; all hoides, vastasel juhul tühistab klõps valiku.</para
444
>Kaustavaates ei ole mitte ainult seadistatud konto(d) — meie näites <emphasis
445
>Minu konto</emphasis
446
> —, vaid veel kolm kausta. Kui oled tellinud mõne uudistegrupi, on konto nime ees ristiga kastike. Sellel või konto nimel klõpsates avaneb gruppe sisaldav puu.</para>
451
>&HPN;ga klõpsates saab avada valitud elemendi (kausta või uudistegrupi) kontekstimenüü. Kui näiteks uudistegrupi puhul valida kontekstimenüüst käsk Omadused, saab muu hulgas määrata ka oma identiteedi just selle grupi jaoks. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="group-identity"
452
>Grupiidentiteedid</link
457
>Kui valid uudistegrupi hiirega, ilmuvad selle grupi artiklid nähtavale paremal ülal asuvas aknas. Kui seal midagi näha ei ole, on kaks võimalust: kas grupis ei olegi ühtegi artiklit või ei ole neid veel alla tõmmatud. Kasuta menüükäsku <menuchoice
461
>Tõmba kõigi gruppide uued artiklid</guimenuitem
463
>. Kui ikkagi artikleid nähtavale ei ilmu, võib olla midagi valesti seadistustega või siis ei ole grupis tõesti ühtegi artiklit. Proovi mõnda muud uudistegruppi. Kui ka selles ei ole artikleid, tasuks vahest uuesti üle vaadata käesoleva käsiraamatu algus, kus on juttu &knode; seadistamisest. Samamoodi võib abiks olla peatükk <link linkend="faq"
464
>Korduma Kippuvad Küsimused</link
470
>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, ilmuvad artiklid nähtavale ainult siis, kui need on internetist alla tõmmatud. Näiteks <application
471
>leafnode</application
472
> puhul teeb seda rakendus <command
481
>Uudistegruppide kaustad</title
485
>Uudistegruppide kaustad on näha nimega, mis neile on antud serveri hierarhias. Meie näites on selleks <guilabel
486
>comp.windows.x.kde</guilabel
487
>. Seda nimetust saab enda tarbeks muuta. Vali kontekstimenüüs (see avaneb uudistegrupi nimel &HPN;ga klõpsates) käsk <menuchoice
489
>Nimeta grupp ümber</guimenuitem
491
> ja seejärel muuda oma soovi kohaselt kausta nime. Näiteks <guilabel
492
>comp.windows.x.kde</guilabel
493
> asemel võid eelistada varianti <guilabel
494
>KDE uudistegrupp</guilabel
498
>Kui sa midagi ei muuda, näidatakse endiselt hierarhias antud nime.</para>
501
>Lisaks uudistegrupi nimele näitab kaustavaade veel üsna mitmesugust infot. Kui grupis või kaustas on uusi artikleid, on selle nimi rasvases kirjas. Veerud <guilabel
505
> näitavad vastavalt, kui palju artikleid antud grupis on ja kui palju neist on märgitud mitteloetuks.</para
522
> sisaldab artikleid, mis ootavad veel ärasaatmist või mida ei ole mingi vea tõttu olnud võimalik ära saata. Kui soovid saata artikli hiljem, vali redaktoris menüükäsk <menuchoice
526
>Saada hiljem</guimenuitem
528
>. See saadab artikli oma aega ootama kausta <guilabel
530
> ning seda on võimalik hiljem edasi redigeerida, teele saata või hoopis kustutada.</para
536
>Kui artiklit ei õnnestunud saata mingi vea tõttu, salvestatakse ta just sellesse kausta. Igatahes ei jää sa artiklist ilma!</para
552
>Seda kausta kasutatakse artiklite mustandite salvestamiseks. Kui näiteks soovid enne saatmist oma meistriteose kallal veel vaeva näha, aga parajasti napib aega, on see õige valik. Artikli salvestamiseks sellesse kausta vali redaktoris menüükäsk <menuchoice
556
>Salvesta kui mustand</guimenuitem
562
>Selles kaustas asuvaid artikleid saab hiljem redigeerida, saata või kustutada.</para
577
>See kaust näitab edukalt saadetud artikleid, sealhulgas vastuseid e-postitsi. Selles kaustas olevaid artikleid võib küll kustutada, kuid see ei mõjuta kuidagi juba saadetud teadete saatust.</para
583
>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, näitab artikli ilmumine kausta <guilabel
585
> ainult seda, et kohalik uudisteserver on selle kätte saanud. On täiesti võimalik, et see ei ilmu kunagi vajalikku uudistegruppi, sest kohalik uudisteserver ei suutnud seda mingil põhjusel teele saata. Kui märkad, et sinu postitus ei taha uudistegruppi kuidagi ilmuda, kontrolli kõigepealt, kas kohalik uudisteserver on selle üldse ära saatnud.</para
593
>Näiteks <application
594
>leafnode</application
595
> puhul leiab artiklid, mida leafnode ei suutnud teele saata, tavaliselt kataloogist <filename
596
>/var/spool/failed.postings</filename
613
>Artiklivaade näitab valitud uudistegrupi või kausta kõigi artiklite nimekirja. Vaate välimust saab muuta menüü <guimenu
615
> vahendusel. Vaate ülemises servas paiknevad veergude päised.</para
632
> näitab artikli subjekti ehk teemat, mis üldjuhul peaks andma mingi arusaama ka selle sisust. Subjekti määrab artikli autor. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="post-and-mail-news"
633
>Kuidas uudiseid postitada ja neile vastata</link
652
> näitab autorit või kui ta nime ei ole andnud, siis e-posti aadressi. Enda vastavad seadistused saab määrata menüükäsuga <menuchoice
654
>Seadistused</guimenu
656
>KNode seadistamine</guimenuitem
658
>Identiteet</guilabel
660
>. Artikli saatmisel näitab &knode; seal määratut veerus <guilabel
679
> näitab antud artikli hinnangut numbrina. Vaikimisi on see 0. Sulle olulisi artikleid võid hinnata kõrgemalt, artikleid, mida parema meelega üldse väldiksid, madalamalt. Hinnata saab vahemikus -100 000 kuni 100 000. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="score-watch-ignore"
680
>Hindamine, jälgimine ja ignoreerimine</link
686
> näeb ainult siis, kui on sisse lülitatud <menuchoice
688
>Seadistused</guimenu
690
>KNode seadistamine...</guimenuitem
692
>Uudiste lugemine</guilabel
696
>Artikli hinde näitamine</guilabel
716
> näitab artikli kirjutamise kuupäeva ja aega.</para
736
> ridade arvu. Seda näeb ainult siis, kui sisse on lülitatud <menuchoice
738
>Seadistused</guimenu
740
>KNode seadistamine...</guimenuitem
742
>Uudiste lugemine</guilabel
746
>Ridade arvu näitamine</guilabel
760
>Kasutatavad sümbolid ja esiletõstmine</title>
763
>Siin selgitame lühidalt artiklite juures näidatavate sümbolite tähendust.</para
775
<imagedata fileref="greyball.png" format="PNG"/> </imageobject>
777
> Selle sümboliga tähistatakse juba loetud artikleid.</para
789
<imagedata fileref="greyballchk.png" format="PNG"/> </imageobject>
791
> Selle sümboliga tähistatud artiklid on loetud ja nende tekst serverilt alla tõmmatud.</para
803
<imagedata fileref="redball.png" format="PNG"/> </imageobject
804
> </inlinemediaobject
805
> Selle sümboliga tähistatud artiklid on lugemata ja nende teksti ei ole veel serverilt alla tõmmatud.</para
817
<imagedata fileref="redballchk.png" format="PNG"/> </imageobject
818
> </inlinemediaobject
819
> Selle sümboliga tähistatud artiklid on lugemata, kuid nende tekst on serverilt juba alla tõmmatud.</para
831
<imagedata fileref="newsubs.png" format="PNG"/> </imageobject
832
> </inlinemediaobject
833
> Selle sümboliga tähistatud artiklid kuuluvad lõime, kus on uusi ja/või lugemata artikleid.</para
845
<imagedata fileref="eyes.png" format="PNG"/> </imageobject
846
> </inlinemediaobject
847
> Selle sümboliga tähistatud artiklid kuuluvad kaitstavasse lõime, see tähendab lõime, mille hinne on 100.</para
855
>Lisaks toodud sümbolitele kasutab &knode; järgmisi esiletõstmise viise:</para>
862
>Artikli subjekt on rasvases kirjas.</term
867
>Artikkel on selles grupis uus ja alla tõmmatud viimase ühenduse ajal serveriga.</para
876
>Artikli subjekt on hallis kirjas.</term
881
>Lugemata järjeartikleid ei ole.</para
895
>Artiklivaates liikumine</title
899
>Artiklite vahel saab liikuda, neid vaadata ning lõimi sulgeda või avada nii hiire kui klaviatuuri abil.</para
903
>Kui valid artikli hiirega, muutub selle nimi artiklivaates värviliseks. Samal ajal ilmuvad artikli päis ja tekst nähtavale artikliaknas. Kui soovid lugeda mõnda muud artiklit, võid selle valida hiirega või noolenuppudega. Noolenuppudega liikudes suundu vajaliku artikli peale ja vajuta siis selle valimiseks ja näitamiseks klahvi <keycap
908
>Mugavat liikumist uudistegrupis ja nende vahel võimaldab terve rida kiirklahve. Siin on ära toodud kõige levinumad kiirklahvid, mis toimivad standardseadistuse korral. Ise saab kiirklahve seadistada menüükäsuga <menuchoice
910
>Seadistused</guimenu
912
>Kiirklahvide seadistamine</guimenuitem
922
>Alamlõimede lülitamine <keycap
929
>Vastuseid artiklile näidatakse või peidetakse vastavalt sellele, milline oli varasem seis. Teine võimalus lõimi avada on kasutada klahvi <keycap
930
>Nool paremale</keycap
940
>Filtreerimine <keycap
947
>Näidatakse dialoogi, kus saab artiklitele filtri valida.</para
956
>Sorteerimine <keycap
963
>Näidatakse dialoogi, kus saab muuta artiklite sorteerimise alust. Veeru teistkordsel valimisel muudetakse sorteerimise järjekorda.</para
971
>Artiklite lehitsemine <keycap
976
>Selle kiirklahviga saab mugavalt artiklit lugeda. Tühikuklahvile vajutades keritakse artikliaknas loetavat uudist. Uudise lõppu jõudes ja endiselt <keycap
978
>ile vajutades võetakse ette järgmine artikkel. Kui tegemist oli uudistegrupi viimase artikliga, viib <keycap
980
>ile vajutamine sind järgmise uudistegrupi esimesele artiklile. Nii saab korduvalt <keycap
982
>i vajutades vajaduse korral kõik artiklid kõigis tellitud uudistegruppides läbi lugeda.</para>
987
>Järgmine lugemata artikkel <keycombo action="simul"
996
>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele lugemata artiklile. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vajadusel avatakse lõim.</para>
1003
>Järgmine lugemata lõim <keycombo action="simul"
1005
>Tühikuklahv</keycap
1012
>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele lugemata artikleid sisaldavale lõimele. Selles valitakse ja näidatakse esimest lugemata artiklit. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates.</para
1021
>Järgmine artikkel <keycap
1028
>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele artiklile. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vastuseid suletud lõimedes ignoreeritakse.</para
1037
>Eelmine artikkel <keycap
1044
>Selle kiirklahviga saab hüpata eelmisele artiklile grupis. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vastuseid suletud lõimedes ignoreeritakse.</para
1053
>Järgmine grupp <keycap
1060
>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele uudistegrupile. Järjekorra aluseks on uudistegruppide järjekord kaustavaates.</para
1069
>Eelmine grupp <keycap
1076
>Selle kiirklahviga saab hüpata eelmisele uudistegrupile. Järjekorra aluseks on uudistegruppide järjekord kaustavaates.</para
1090
>Artiklite sorteerimine ja filtreerimine</title
1094
>Mõned uudistegrupid on päris suure tellijate arvuga ja seetõttu võib neis olla väga palju artikleid, millest sugugi kõik ei pruugi sind huvitada. Selgema ülevaate huvides on võimalik huvipakkuvaid artikleid teatud kriteeriumide järgi välja sorteerida.</para>
1097
>Artikleid sorteerida ja sorteerimiskriteeriume määrata saab artiklivaates veergude päistel. Klõps veeru päisel sorteerib artiklid vastavalt selle veeru kriteeriumile. Uus klõps samal veerul muudab artiklite järjekorra vastupidiseks.</para>
1102
>Parajasti kehtivat sorteerimise järjekorda näitab veeru päisel asuv nooleke. See võimaldab ühtlasi kiiresti aru saada, millise veeru järgi on artiklid sorteeritud. Võib muidugi juhtuda, et veeru laiust tuleb noolekese nägemiseks muuta. Veeru laiust saab muuta, kui viia hiirekursor kahe veeru päise vahelisele alale. Kursor omandab seal kahe rõhtsa noole kuju. Klõpsates &HVN;ga ja nuppu all hoides kursorit lohistades võib muuta kursorist/noolest vasakule jääva veeru laiust.</para>
1106
>&knode; võimaldab ka artiklite arvu vastavalt vajadusele kahandada. Soovi korral võib lasta näidata ainult teatud kriteeriumidele vastavaid artikleid. &knode; kasutab selleks filtreid. Siinkohal tegeleme ainult eelnevalt määratud filtritega. Omaenda filtrite defineerimise ja kasutamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="using-filters"
1107
>Filtrite defineerimine ja kasutamine</link
1111
>Tavaliselt loed artiklit ainult ühe korra. &knode; märgib küll ära lugemata artiklid, aga kui artikleid on enam kui artiklivaatesse korraga mahub, tuleb ikkagi mõnikod tükk aega vaeva näha, enne kui järgmise lugemata artikli juurde jõuda. Seepärast võib vahel olla märksa mugavam lasta näidata ainult uusi ja lugemata artikleid. Sellise võimaluse pakubki välja üks &knode; eelnevalt määratud filtritest.</para
1115
>Olekureal põhiakna allservas on sõna <guilabel
1117
> järel näidatud parajasti aktiivne filter. Kui sa ei ole filtreid veel seadistanud, seisab seal <guilabel
1119
>. See tähendab, et näidatakse kõiki uudistegrupi artikleid. Filter <guilabel
1121
> on üks eelnevalt määratud filtritest. Neid on kokku kaheksa, mida nüüd lähemalt kirjeldamegi.</para
1138
>See on vaikefilter, mis näitab kõiki uudistegrupi artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice
1159
>See filter näitab ainult lugemata artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice
1165
>Lugemata</guimenuitem
1181
>See filter näitab ainult viimase ühenduse ajal tõmmatud artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice
1203
>See näitab ainult lõimi, mille oled märkinud jälgitavaks. Selle põhjuseks võib olla näiteks see, et võtad ise aktiivselt lõimest osa või et sinna postitatud vastused sulle erilist huvi pakuvad. Seda filtrit saab valida menüükäsuga <menuchoice
1209
>Jälgitavad</guimenuitem
1215
>Selle filtri korral näidatakse üldse midagi ainult juhul, kui oled vähemalt ühe lõime märkinud jälgitavaks. Seda saab teha menüükäsuga <menuchoice
1221
>Jälgi lõime</guimenuitem
1223
>. Pärast seda ilmub subjekti juurde silmapaari näitav sümbol.</para>
1232
>Lõimed lugemata artiklitega</term
1237
>See filter näitab ainult lõimi, mis sisaldavad lugemata artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice
1243
>Lõimed lugemata artiklitega</guimenuitem
1254
>Lõimed uutega</term
1259
>See filter näitab ainult lõimi, mis sisaldavad äsja tõmmatud artikleid. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice
1265
>Lõimed uutega</guimenuitem
1281
>See filter näitab ainult neid artikleid, mida sa ise oled postitanud. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice
1287
>Oma artiklid</guimenuitem
1299
>Lõimed oma artiklitega</term
1304
>See filter näitab ainult lõimi, kuhu sa ise oled artikleid postitanud. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice
1310
>Oma artiklid</guimenuitem
1323
>Igapäevavajadusteks on vahest parim filter <guilabel
1325
>. See näitab kõiki lugemata artikleid, ka varasemaid. Ülejäänud filtrid on üsna spetsiifilised ja tegelikult küllaltki harva kasutatavad. Aga lõppude lõpuks otsustad ikkagi vaid sina ise, millist filtrit kasutada.</para
1341
>Artikliaken näitab parajasti valitud artiklit. Seda saab kerida nagu tavalises tekstiredaktori aknas. Erinevuseks on aga see, et artiklit ei saa muuta, see on ainult loetav.</para
1345
>Klõpsates &HPN;ga saab artiklivaates kiiresti kasutada mõningaid olulisi võimalusi.</para
1349
>Aken ise on jagatud kolmeks sektsiooniks, mida allpool lähemalt lahti seletatakse.</para
1359
>See osa näitab päiseridu või vähemalt osa neist. Osaliselt kattub see artiklivaates nähtuga, näiteks on sama subjekt ja artikli autori nimi või e-posti aadress. Klõpsates kirje <guilabel
1361
> järel seisvale aadressile, avab &knode; redaktori akna. Seal on juba ära täidetud autori e-posti aadressi ja artikli subjekti väljad. See võimaldab otse artiklist selle autorile vastuse saata.</para
1365
>Näidatava päise välimust ja sisu saab seadistada menüükäsuga <menuchoice
1367
>Seadistused</guimenu
1369
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1371
>Uudiste lugemine</guilabel
1375
>. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="anc-knode-headers"
1376
>Näidatavate päiste seadistamine</link
1381
>Menüükäsuga <menuchoice
1385
>Kõigi päiste näitamine</guimenuitem
1387
> saab &knode; sundima näitama kogu päist, nagu selle vahendavad uudistelugeja ja uudisteserverid. Tavaliselt ei ole seda vaja, see võtab lihtsalt asjatult ruumi artikliaknas.</para>
1390
>Päise viimased read sisaldavad vajaduse korral viiteid teistele artiklitele, mida näidatakse numbritena 1 kuni n. Need viited kujutavad endast käesoleva artikli viiteid. Artikkel 1 on vanim artikkel, see tähendab, ajaliselt esimene, millele käesolev artikkel viitab. Suurima numbriga viide on uusim artikkel, millele käesolev artikkel viitab.</para>
1393
>Viitele klõpsates laaditakse see ja näidatakse artiklivaates. Võib küll juhtuda, et &knode; teatab, et viidatav artikkel ei ole enam saadaval. See juhtub siis, kui artikkel on üsna vana ning &knode; või uudisteserveri artiklite haldamise süsteem on selle uudistegrupist juba hävitanud. Kuidas sellist artiklit siiski näha, vaata palun osast <link linkend="faq"
1394
>Korduma Kippuvad Küsimused</link
1401
>Artikli esimesi ridu metainfoga subjekti ja autori kohta nimetatakse <glossterm
1413
>Artikli põhiosa</title
1417
>Artikli põhiosa järgneb kohe päisele. See on artikli tegelik sisu, mida autor uudistegruppi on saatnud. Arvesta, et artikkel võib sisaldada viiteid teistele artiklitele, mida sugugi alati uudistelugeja tsiteerimisena ära ei tunne. See sõltub tugevasti uudisteredaktorist ja autori kommetest.</para
1421
>&knode; pakub teatud esiletõstmise võimalusi artikliaknas. Praegu on neiks:</para>
1425
>/italic/ ehk kaldkiri</member
1428
>*bold* ehk rasvane kiri</member
1431
>_underlined_ ehk allakriipsutatud</member
1437
>Esiletõstmist ei tasuks liiga sageli kasutada, sest nii kahaneb selle visuaalne mõju.</para
1443
>Artikli peamine osa ehk selle sisu kannab nimetust <glossterm
1444
>põhitekst</glossterm
1445
> (inglise keeles <quote
1453
>Üldjuhul näitab tsiteerimist rea ees seisev märk >. Kuid võimalikud on ka teistsugused märgid. Kui tsitaati ei ole võimalik ära tunda, ei ole autor tõenäoliselt jälginud korrektse tsiteerimise reegleid.</para
1457
>Lisaks sellele on üsna tavaline alustada vastust sissejuhatava reaga, näiteks:</para>
1462
>25. 12. 2000 kirjutas Jõuluvana:</para
1470
>Üldjuhul ei ole sul vaja sissejuhatava reaga oma pead vaevata, sest &knode; lisab selle vastamise korral automaatselt. Kuidas selle rea väljanägemist muuta, saab teada osast <link linkend="knode-composer-settings"
1471
>Redaktori seadistused</link
1478
>Artiklite väljanägemist saab määrata menüükäsuga <menuchoice
1480
>Seadistused</guimenu
1482
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1484
>Uudiste lugemine</guilabel
1488
>. &knode; võimaldab kasutada erinevaid värvilahendusi tsiteerimise erinevate tasemete jaoks. Selle kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="knode-appearance"
1489
>Välimuse seadistamine</link
1496
>&knode; toetab tsiteerimise tähistamist värviga ainult juhul, kui tsiteeritavad read algavad erimärgiga. Neid märke saab seadistada menüükäsuga <menuchoice
1498
>Seadistused</guimenu
1500
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1502
>Uudiste lugemine</guilabel
1511
>Kui artikli põhitekst sisaldab internetiaadresse, saab viidal klõpsates käivitada selle veebilehitsejas. Selle võimaluse kasutamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="setting-news-general"
1512
>Uudiste üldised seadistused</link
1525
>Artikli põhiteksti all võib paikneda autori signatuur. Seda muidugi eeldusel, et sellist võimalust ei ole välja lülitatud menüükäsuga <menuchoice
1527
>Seadistused</guimenu
1529
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1531
>Uudiste lugemine</guilabel
1535
>. Signatuur on tekstist eraldatud peene rõhtjoonega.</para
1543
>Kaasatud failid ja mitmeosalised (Multipart) <acronym
1549
>Kui artiklile on kaasatud fail, näidatakse seda signatuuri all tabelis.</para
1553
>Mitmeosalise <acronym
1555
> vorming võimaldab saata artikli põhiosa enam kui ühes vormingus, näiteks tavaline tekst ja <acronym
1557
>. Sellisel juhul sõltub uudistelugejast, millist vormingut artikli näitamisel kasutatakse.</para
1561
>&knode; võimaldab näidata erinevaid vorminguid menüükäsuga <menuchoice
1563
>Seadistused</guimenu
1565
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1567
>Uudiste lugemine</guilabel
1571
>Alternatiivset sisu näidatakse kaasatud failina</guilabel
1573
>. Kui see on sisse lülitatud, näidatakse kõiki alternatiivseid vorminguid kaasatud failina ning neid saab samamoodi avada ja vaadata.</para
1577
>Kui see ei ole sisse lülitatud, ei ole erinevad vormingud näha ja &knode; otsustab ise, millist neist näidata.</para>
1586
<sect2 id="post-and-mail-news"
1589
>Artiklite kirjutamine ja neile vastamine</title
1593
>Enne seda, kui hakata ise uudist kirjutama või mõnele Useneti kasutajale vastama, tuleks tundma õppida vastava uudistegrupi kombeid ja tavasid. Selle juures võiks olla mõttekas tutvuda osaga <link linkend="knode-journey"
1594
>Reis Useneti radadel</link
1598
>Palun pane vastu soovile testida &knode; seadistusi artikli saatmisega suvalisse uudistegruppi. Ei ole eriti viisakas tülitada inimesi testartiklitega. Mõtle, kui hea sul endal oleks, kui mõne uudistegrupi tellimisel selgub, et pooled artiklid sisaldavad vaid sõna <quote
1604
>Seepärast on olemas erilised grupid, mille nimes on otseselt sõna <quote
1606
>, näiteks <emphasis
1608
>. Sellistes gruppides võid testida mida tahes, ilma et sa kedagi sellega segaks. Mõned grupid võivad isegi saata tagasi veateateid.</para
1612
>Sellistes gruppides võid hõlpsalt tuvastada ilmselgeid vigu, näiteks puuduvat või vigast e-posti aadressi või valesti määratud kooditabelit, mis ei võimalda näidata kõiki erisümboleid.</para
1616
>Teatud nimekirja testgruppidest leiab osast <link linkend="infos-testgroups"
1622
>Telli endale nüüd mõni testgrupp. Mõnel uudisteserveril on omaenda testgrupid, mis on usutavasti suhteliselt vähese koormusega.</para>
1627
>Arvesta, et äsja tellitud grupis tuleb kõigepealt artiklid alla laadida. Neid võib olla päris palju ja see võib omajagu aega võtta. Tegelikult on olulised ainult sinu enda artiklid ja neile vastuseks saadud võimalikud veateated. Kui soovid testimise ajal alla tõmmatavate artiklite hulka vähendada, saab seda määrata menüükäsuga <menuchoice
1629
>Seadistused</guimenu
1631
>KNode seadistamine...</guilabel
1633
>Uudiste lugemine</guilabel
1637
>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel
1639
>. Kui sa seda väärtust väga tugevasti vähendad, ei peaks pärast testi saatmist liiga pikalt ootama enne uut allatõmbamist, sest muidu võib ka sinu enda artikkel määratud piirangu ohvriks langeda. Mõistliku kiirusega töötav uudisteserver peaks saadetud artiklit näitama peaaegu kohe. Ei ole siiski välistatud ka pikem ootamine, eriti halval juhul isegi üks-kaks päeva. Kui sa oma esimest artiklit ei näe, ära tunne mingit tagasihoidlikkust ja saada uus, sest selleks need testgrupid ju ongi.</para
1646
>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, on &knode; võimaluse <guilabel
1647
>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel
1648
> seadistamine usutavasti mõttetu. Selle asemel tasuks pigem uurida uudisteserveri dokumentatsiooni.</para
1653
>Kui mingeid vigu ei esine, võib testgrupi tellimise lõpetada ja seada <guilabel
1654
>Maksimaalse tõmmatavate artiklite arv</guilabel
1655
>u tagasi normaalseks (1000).</para
1661
>Artiklite postitamine</title
1665
>Nüüdseks oled tuttav suure osaga &knode;st. Seni oled kasutanud &knode; passiivselt, nii et nüüd on aeg midagi ka ette võtta. Postitame nüüd katseks ühe artikli. Vali kaustavaates mõni uudistegrupp. Seejärel vali menüükäsk <menuchoice
1669
>Postita uudistegruppi...</guimenuitem
1671
> või kutsu redaktor välja kiirklahviga <keycap
1677
>&knode; redaktorit saab kasutada nagu iga tavalist tekstiredaktorit. Uudiste kirjutamise vajaduste rahuldamiseks on sel siiski mõned lisaomadused.</para
1681
>Redaktoriakent vaadates märkad seal kaht sisendrida. Üks on mõeldud subjekti jaoks, mis on parajasti tühi, teine näitab uudistegruppi, kuhu artikkel postitatakse.</para
1685
>Kirjtua subjektireale <userinput
1686
>See on test</userinput
1693
>Artikli postitamisel on mõtet kasutada kirjeldavat subjekti. Ilma kirjelduseta subjekte ei pane teised sageli tähele. Püüa vältida selliseid subjekte, nagu <quote
1694
>Appi, see ei tööta!!!!!</quote
1695
> Selline subjekt ei anna artikli sisu kohta mingit infot.</para
1703
> seisab juba varem valitud testgrupi nimetus. Ära seda muuda.</para
1708
>uudistegrupi</glossterm
1709
> välja on veel üks parajasti tühi väli. Selle rolli seletatakse hiljem osas <link linkend="knode-editor-advanced"
1711
>. Praegu ei ole see meile oluline.</para
1715
>Et asi lihtsam oleks, ei hakka me väga pika tekstiga tegelema. Kirjuta lihtsalt:</para>
1719
>See on minu testartikli põhitekst. @ $ %</userinput
1725
>Lisa selle järele tühi rida ja küsimus:</para>
1729
>Kas läks korda?</userinput
1735
>See võib tunduda isegi naljakas, aga testimiseks sobib see väga hästi.</para
1739
>Artikkel peaks nüüd välja nägema selline.</para
1745
>Sinu esimene artikkel</screeninfo
1751
<imagedata fileref="knode-new-article.png" format="PNG"/> </imageobject
1756
>Sinu esimene artikkel</phrase
1763
>Sinu esimene artikkel</para
1773
>Kui &knode; on kasutusel koos kohaliku uudisteserveriga, vali redaktoris menüükäsk <menuchoice
1777
>Saada kohe</guimenuitem
1779
>. Kui sul puudub parajasti ühendus uudisteserveriga, võid artikli ka hiljem saata. Seda saab teha menüükäsuga <menuchoice
1783
>Saada hiljem</guimenuitem
1785
>. Sellisel juhul salvestab &knode; artikli kausta <guilabel
1787
>. Sealt saab artikleid saata neid kaustas <guilabel
1789
> ükshaaval valides või kasutades menüükäsku <menuchoice
1793
>Saada saatmata artiklid</guimenuitem
1799
>Pärast artikli saatmist märkad, et &knode; on selle koopia salvestanud kausta <guilabel
1805
>Sõltuvalt sellest, kui kiiresti artikleid vastavas uudistegrupis avaldatakse, võid mõne aja pärast kontrollida, kas see on kohale jõudnud. Enamasti võib seda teha kohe pärast artikli saatmist, kuid ole kannatlik, sest artikli jõudmiseks uudistegruppi <emphasis
1807
> kuluda isegi tunde. Kui ka mõne tunni pärast seda veel ei ole, on üsna tõenäoline, et midagi on valesti läinud. Püüa artikkel uuesti saata. Kui ka see tulemusi ei anna, uuri osa <link linkend="faq"
1808
>Korduma Kippuvad Küsimused</link
1815
>Isegi kui kasutad kohalikku uudisteserverit, tuleb uute artiklite olemasolu kontrollida. Kohalik uudisteserver vaid saadab artikli teele, kuid ei salvesta seda kohalikus uudistegrupis. Seepärast pead selle sünkroniseerima välise uudisteserveriga, kui soovid oma testartiklit näha.</para
1822
>artikkel</glossterm
1823
> ilmub uudistegrupis nähtavale, on saatmine järelikult edukas olnud. Nüüd tuleks kontrollida, kas saatja on korrektselt määratud ja kas artikkel ise on üldse loetav. Vaata, kuidas näevad välja sinu keele erimärgid (näiteks täpitähed või õ). Kui need ei ole korrektsed, tuleb muuta kodeeringut menüükäsuga <menuchoice
1825
>Seadistused</guimenu
1827
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1829
>Uudiste postitamine</guilabel
1831
>Tehniline</guilabel
1833
> ja seal määrata <guilabel
1834
>8-bitise lubamine</guilabel
1835
>. Seejärel korda testi.</para
1839
>Kui kõik on õigesti, oled &knode; abil edukalt postitanud oma esimese artikli Usenetis.</para
1848
>Vastuse postitamine</title
1852
>Pärast artikli edukat postitamist vastame nüüd iseenda artiklile. Selles oli ju küsimus, mis ootab vastust!</para
1856
>Vali oma artikkel artiklivaates ja klõpsa &HPN;ga. Ilmuvast kontekstimenüüst vali <guimenuitem
1857
>Vastus uudistegruppi</guimenuitem
1862
>&knode; avab uuesti redaktori, kuid sedakorda on subjektirida juba täidetud. Seal seisab:</para>
1866
>Re: See on test</computeroutput
1874
> on lühend ladinakeelsest väljendist <quote
1876
>, mida võiks tõlkida kui <quote
1878
>. Subjektirida ja ennekõike väljendit <emphasis
1880
> ei peaks kohe kindlasti muutma, sest enamik uudistelugejaid sorteerib artikleid lõimedesse vastavalt subjektile.</para
1886
>Kui soovid mingil põhjusel subjekti muuta, kirjuta see vana subjekti ette ning asenda Re: sulgudes asuva väljendiga (Oli: ...). Meie näites võiks see välja näha nii </para>
1891
>Uus teema! (Oli: See on test)</para
1897
>Sellise subjektiga annad teistele lugejatele teada, et tegemist on esialgse diskussiooni uue haruga, näiteks mõne esialgses diskussioonis kõrvalise tähtsusega teema ülestõstmisega või siis mistahes muul põhjusel diskussiooni suuna muutmisega.</para
1901
>Kui vastad sellise subjektiga artiklile, kustuta subjektireal sulgudes olev osa, aga jäta kindlasti alles algus koos märkega <emphasis
1907
>Re: Uus teema!</para>
1914
>Vaatame nüüd redaktorit. &knode; on juba kopeerinud redaktorisse selle artikli sisu, millele me soovime vastata. Näitamaks, et see tekst on tsiteeritud, on iga rea ette lisatud sümbol <emphasis
1920
>Tsiteeritava teksti ette on &knode; lisanud sissejuhatava rea. Selle sisu viitab originaalartikli autorile. Selle rea sisu saab muuta menüükäsuga <menuchoice
1922
>Seadistused</guimenu
1924
>KNode seadistamine...</guimenuitem
1926
>Uudiste postitamine</guilabel
1930
>Sissejuhatav fraas:</guilabel
1936
>Originaalartiklis seisis küsimus: <emphasis
1937
>Kas läks korda?</emphasis
1938
> Vastame nüüd sellele.</para>
1941
>Vii kursor tsiteeritud küsimuse järele ja kirjuta järgmisele reale:</para>
1945
>Jah, läks. Õnnitlen!</userinput
1951
>See ei ole veel kõik. Viisakas oleks alustada esimesel real tervitusega, näiteks <quote
1953
>. See, kas nimetada autorit nimepidi või mitte, sõltub ennekõike sinu enda tavadest. Aga tasuks silmas pidada ka seda, milline tava valitseb selles suhtes uudistegrupis.</para
1957
>Seejärel kustutame tsiteeritud artikli kõik mittevajalikud osad. Meie näites tähendab see kõige kustutamist peale küsimuse.</para
1961
>Nii lühikese teksti puhul ei ole see küll hädavajalik, kuid me tõime selle siinkohal näiteks. Kui sa pead näiteks lugema sajarealist tsitaati, mille lõpus, 101. real, seisab <citation
1962
>Olen nõus</citation
1963
>, saad küllap aru, miks see oluline on. Lisaks sellele on artiklid sel moel väiksemad ja võtavad ka serveril vähem ruumi.</para
1967
>Lõpuks võiks soovida kõike head.</para
1971
>See pilt näitab vastust enne selle ärasaatmist.</para>
1976
>Sinu vastus enda artiklile</screeninfo
1982
<imagedata fileref="knode-followup.png" format="PNG"/> </imageobject
1987
>Sinu vastus enda artiklile</phrase
1994
>Sinu vastus enda artiklile</para
2006
>Korrektse tsiteerimise kohta võib lähemalt lugeda veebiaadressil <ulink url="http://www.afaik.de/usenet/faq/zitieren"
2007
>http://www.afaik.de/usenet/faq/zitieren</ulink
2008
> (saksa keeles).</para
2014
>Nüüd tuleb veel vastus teele saata. Nagu tavalise postituse korral, saab selleks kasutada menüükäsku <menuchoice
2018
>Saada kohe</guimenuitem
2020
> või ka <menuchoice
2024
>Saada hiljem</guimenuitem
2026
> (kui sa ei ole parajasti võrgus ega kasuta kohalikku uudisteserverit). Kui kõik läheb korralikult, peaksid mõne aja pärast uudistegrupis oma vastust nägema. Lihtne, eks ju?</para>
2033
> saad määrata, kas soovid saata e-postitsi, uudisteartiklina või mõlemal viisil.</para>
2042
>Vastus meili teel</title
2046
>Vastus e-postiga on sarnaneb vastusega uudistegruppi. Vastus e-postiga saadetakse otse autorile ja see ei jõua uudistegruppi. See ongi nende ainuke erinevus.</para
2050
>Vahel võib olla meili teel vastamine parem mõte kui vastamine uudistegruppi, näiteks kui soovid parandada mõnda autori läbi lastud viga, aga ei soovi tema tundeid haavata seda avalikult uudistegrupis tehes.</para
2054
>Vastamiseks e-postitsi vali artikkel, ava hiire parema nupu klõpsuga kontekstimenüü ja vali käsk <guimenuitem
2055
>Vastus meili teel</guimenuitem
2056
>. &knode; avab redaktori tsiteeritava artikliga.</para
2060
>Subjekt ja põhiosa on sarnased artikli postitamisel nähtavaga, kuid välja <guilabel
2062
> asemel on väli <guilabel
2064
>. Siia on kirjutatud juba autori e-posti aadress. Meie näites on selleks sinu enda e-posti aadress, kui oled &knode; korrektselt seadistanud.</para
2068
>Meilide puhul tasuks järgida samasuguseid tsiteerimise ja viisakusreegleid nagu artiklite postitamisel uudistegruppi.</para
2072
>Pärast vastuse kirjutamist saada see teele.</para
2076
>See pilt näitab e-postitsi saadetavat vastust.</para
2082
>Vastus meili teel</screeninfo
2088
<imagedata fileref="knode-reply.png" format="PNG"/> </imageobject
2093
>Vastus meili teel</phrase
2100
>Vastus meili teel</para
2108
>Meili teel saab vastata ainult siis, kui <menuchoice
2110
>Seadistused</guimenu
2112
>KNode seadistamine...</guimenuitem
2118
> on korrektselt seadistatud.</para>
2121
>Sõltuvalt konkreetsest arvutiseadistusest võid usutavasti leida vastuse enda postkastis. Võib-olla tuleb selleks küll enne ühendust võtta oma <acronym
2123
>-ga ja uued kirjad alla tõmmata.</para>
2132
> saad määrata, kas soovid saata e-postitsi, uudisteartiklina või mõlemal viisil.</para
added
removed
docs/kdepim/knode/using-subscribing.docbook
