~ubuntu-branches/ubuntu/raring/kde-l10n-et/raring-proposed

> võimaldavad meil kirjeldada mingi tekstistringi võimalikku sisu moel, millest arvuti aru saab, nii et meil on võimalik otsida tekstist selle stringi võimalikke vasteid ning selleks suutlike rakenduste korral ka vajadusel leitud millegagi asendada.</para>

<para

>Näide: oletame, et soovid leida tekstist lõigud, mille alguses seisaks nimi <quote

>Henrik</quote

> või <quote

>Pernilla</quote

> ja millele järgneks verbi <quote

>ütlema</quote

> mingi vorm.</para>

<para

>Tavalise otsingu puhul alustaksid ilmselt esimese nime <quote

>Henrik</quote

> otsimisega, millele järgneks <quote

>ütle</quote

>, näiteks <userinput

>Henrik ütle</userinput

>, ning sobivuste otsimisel tuleks kõrvale heita need, mis ei seisa lõigu alguses, samuti need, kus <quote

>ütle</quote

> vasteks ei ole mitte <quote

>ütles</quote

> või <quote

>ütleb</quote

>, mis sind huvitavad, vaid midagi muud. Ja siis tuleb seda kõike korrata järgmise nimega...</para>

<para

>Regulaaravaldist kasutades saab selle ülesande sooritada üheainsa otsinguga ning märksa täpsemalt.</para>

<para

>Selleks määravad regulaaravaldiswed üldistavad, kuid ometi üksikasjalikud reeglid sobiva stringi leidmiseks. Meie näiteks võiks seda sõnades väljendada nii: <quote

>Rida, mille alguses seisab kas <quote

>Henrik</quote

> või <quote

>Pernilla</quote

> (millele võib järgneda kuni neli tühi- või tabeldusmärki), millele järgneb tühimärk, millele järgneb <quote

>ütle</quote

>, millele järgneb kas <quote

>s</quote

> või <quote

>b</quote

></quote

>. Ja regulaaravaldisena näeks see välja nii:</para

> <para

><userinput

>^[ \t]{0,4}(Henrik|Pernilla) ütle(s|b)</userinput

></para>

<para

>Toodud näites on kasutatud kõiki nelja moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet, nimelt:</para>

<listitem

><para

100

>Mustrid</para

101

></listitem>

102

<listitem

103

><para

104

>Eeldused</para

105

></listitem>

106

<listitem

107

><para

108

>Kvantorid</para

109

></listitem>

110

<listitem

111

><para

112

>Tagasiviited</para

113

></listitem>

114

</itemizedlist>

115

116

<para

117

>Avaldist alustav katus (<literal

118

>^</literal

119

>) on eeldus, olles õige ainult juhul, kui järgnev string asub tõesti rea alguses.</para>

120

121

<para

122

>Stringid <literal

123

>[ \t]</literal

124

> ja <literal

125

>(Henrik|Pernilla) ütle(s|b)</literal

126

> on mustrid. Esimene on <emphasis

127

>märgiklass</emphasis

128

>, millele vastab kas tühik või (horisontaalne) tabeldusmärk, teine muster sisaldab kõigepealt alammustrit, millele vastab kas <literal

129

>Henrik</literal

130

> <emphasis

131

>või</emphasis

132

> <literal

133

>Pernilla</literal

134

>, seejärel osa, millele vastab täpselt string <literal

135

> ütle</literal

136

>, ning lõpuks alammustrit, millele vastab kas <literal

137

>s</literal

138

> <emphasis

139

>või</emphasis

140

> <literal

141

>b</literal

142

>.</para>

143

144

<para

145

>String <literal

146

>{0,4}</literal

147

> on kvantor, mis annab teada <quote

148

>kuskil 0 kuni 4 kaugusel eelmisest</quote

149

>.</para>

150

151

<para

152

>Et regulaaravaldise rakendus, mis toetab <emphasis

153

>tagasiviiteid</emphasis

154

>, salvestab kogu stringi sobiva osa, samuti sulgudesse võetud alammustrid, võime nii kogu sobivust (regulaaravaldise otsingul redaktoris avatud tekstidokumendis märgitakse see enamasti valituks) või leitud nime või tegusõna viimase osa, mille kohta viited käivad, uuesti tarvitada.</para>

155

156

<para

157

>Ühtekokku leiab avaldis sobivused sealt ja ainult sealt, kus me seda soovime.</para>

158

159

<para

160

>Järgnevates osades kirjeldame põhjalikumalt, kuidas luua ja kasutada mustreid, märgiklasse, eeldusi, kvantoreid ja tagasiviiteid ning viimases osas pakume ka mõned tulusad näited.</para>

161

162

</sect1>

163

164

165

166

<title

167

>Mustrid</title>

168

169

<para

170

>Mustrid koosnevad literaalsetest stringidest ja märgiklassides. Mustrid võivad sisaldada alammustreid, mis kujutavad endast sulgudes antud mustrit.</para>

171

172

<sect2>

173

<title

174

>Paomärgid</title>

175

176

<para

177

>Nii mustrites kui märgiklassides on mõnel märgil eritähendus. Neile literaalse sobivuse leidmiseks tuleb nad spetsiaalselt märkida ehk <emphasis

178

>pakku päästa</emphasis

179

>, et regulaaravaldise rakendus aru saaks, et neid märke tuleb käsitleda mitte metamärkide, vaid just nende märkidena, mida nad inimeste arvates peaksidki tähendama.</para>

180

181

<para

182

>Seda tehakse märgi ette längkriipsu asetades (<literal

183

>\</literal

184

>).</para>

185

186

187

<para

188

>Regulaaravaldise rakendus ignoreerib paomärki, mis seisab sellise märgi ees, millel antud kontekstis ei ole eritähendust: näiteks längkriips võib <quote

189

>j</quote

190

> ees (<userinput

191

>\j</userinput

192

>) olla või mitte olla, mingit vahet ei ole. Kui sa ei tea täpselt, kas märgil võib olla eritähendus või mitte, on paomärgi kasutamine igati mõttekas.</para>

193

194

<para

195

>Paomärki tasub kasutada mõistagi ka längkriipsu enda korral: kui just seda on vaja otsida-asendada, siis tulebki kirjutada <userinput

196

>\\</userinput

197

>.</para>

198

199

</sect2>

200

201

<sect2>

202

<title

203

>Märgiklassid ja lühendid</title>

204

205

<para

206

><emphasis

207

>Märgiklass</emphasis

208

> on avaldis, mis sobib teatud määratud märgikogumiga. Regulaaravaldiste puhul defineeritakse märgiklassid klassi kuuluvaid märke nurksulgudesse <literal

209

>[]</literal

210

> asetades või mõnda allpool kirjeldatud lühendatud klassi kasutades.</para>

211

212

<para

213

>Lihtsad märgiklassid sisaldavad vaid ühe või enam literaalse märgi, näiteks <userinput

214

>[abc]</userinput

215

> (sobivad tähed <quote

216

>a</quote

217

>, <quote

218

>b</quote

219

> või <quote

220

>c</quote

221

>) või <userinput

222

>[0123456789]</userinput

223

> (sobib iga number).</para>

224

225

<para

226

>Kuna tähtedel ja numbritel on loogiline järjekord, võib neid vahemikke määrates ka lühendada: <userinput

227

>[a-c]</userinput

228

> on sama, mis <userinput

229

>[abc]</userinput

230

> ja <userinput

231

>[0-9]</userinput

232

> on sama, mis <userinput

233

>[0123456789]</userinput

234

>. Täiesti võimalik on ka selliseid konstruktsioone kombineerida, näiteks <userinput

235

>[a-fynot1-38]</userinput

236

> (selle vastab mõistagi kas <quote

237

>a</quote

238

>,<quote

239

>b</quote

240

>,<quote

241

>c</quote

242

>,<quote

243

>d</quote

244

>, <quote

245

>e</quote

246

>,<quote

247

>f</quote

248

>,<quote

249

>y</quote

250

>,<quote

251

>n</quote

252

>,<quote

253

>o</quote

254

>,<quote

255

>t</quote

256

>, <quote

257

>1</quote

258

>,<quote

259

>2</quote

260

>,<quote

261

>3</quote

262

> või <quote

263

>8</quote

264

>).</para>

265

266

<para

267

>Et suur- ja väiketähti käsitletakse erinevatena, siis tuleb tõstutundetu märgiklassi loomiseks, mis leiaks näiteks <quote

268

>a</quote

269

> ja <quote

270

>b</quote

271

>, kindlasti kirjutada <userinput

272

>[aAbB]</userinput

273

>.</para>

274

275

<para

276

>Mõistagi on võimalik luua ka <quote

277

>negatiivseid</quote

278

> märgiklasse, kus sobib <quote

279

>kõik, välja arvatud</quote

280

>. Selleks tuleb klassi algusse asetada katus (<literal

281

>^</literal

282

>): </para>

283

284

<para

285

><userinput

286

>[^abc]</userinput

287

> tähendab, et sobib iga märk, <emphasis

288

>välja arvatud</emphasis

289

> <quote

290

>a</quote

291

>, <quote

292

>b</quote

293

> või <quote

294

>c</quote

295

>.</para>

296

297

<para

298

>Lisaks literaalsetele sümbolitele on elu ja töö hõlbustamiseks defineeritud ka teatud valik lühendeid: <variablelist>

299

300

301

<term

302

><userinput

303

>\a</userinput

304

></term>

305

<listitem

306

><para

307

>Sobib <acronym

308

>ASCII</acronym

309

> signaalimärk (BEL, 0x07).</para

310

></listitem>

311

</varlistentry>

312

313

314

<term

315

><userinput

316

>\f</userinput

317

></term>

318

<listitem

319

><para

320

>Sobib <acronym

321

>ASCII</acronym

322

> lehevahetusmärk (FF, 0x0C).</para

323

></listitem>

324

</varlistentry>

325

326

327

<term

328

><userinput

329

>\n</userinput

330

></term>

331

<listitem

332

><para

333

>Sobib <acronym

334

>ASCII</acronym

335

> reavahetusmärk (LF, 0x0A, Unixis uus rida).</para

336

></listitem>

337

</varlistentry>

338

339

340

<term

341

><userinput

342

>\r</userinput

343

></term>

344

<listitem

345

><para

346

>Sobib <acronym

347

>ASCII</acronym

348

> kelgu tagastamise märk (CR, 0x0D).</para

349

></listitem>

350

</varlistentry>

351

352

353

<term

354

><userinput

355

>\t</userinput

356

></term>

357

<listitem

358

><para

359

>Sobib <acronym

360

>ASCII</acronym

361

> horisontaalne tabeldusmärk (HT, 0x09).</para

362

></listitem>

363

</varlistentry>

364

365

366

<term

367

><userinput

368

>\v</userinput

369

></term>

370

<listitem

371

><para

372

>Sobib <acronym

373

>ASCII</acronym

374

> vertikaalne tabeldusmärk (VT, 0x0B).</para

375

></listitem>

376

</varlistentry>

377

378

<term

379

><userinput

380

>\xhhhh</userinput

381

></term>

382

383

<listitem

384

><para

385

>Sobib Unicode märk, mis vastab kuueteistkümnendnumbrile hhhh (vahemikus 0x0000 ja 0xFFFF). \0ooo (&ie; \null ooo) sobib <acronym

386

>ASCII</acronym

387

>/Latin-1 sümboliga, mis vastab kaheksandnumbrile 000 (vahemikus 0 ja 0377).</para

388

></listitem>

389

</varlistentry>

390

391

392

<term

393

><userinput

394

>.</userinput

395

> (punkt)</term>

396

<listitem

397

><para

398

>Sobib suvaline märk (kaasa arvatud reavahetusmärk).</para

399

></listitem>

400

</varlistentry>

401

402

403

<term

404

><userinput

405

>\d</userinput

406

></term>

407

<listitem

408

><para

409

>Sobib arv. Sama, mis <literal

410

>[0-9]</literal

411

>.</para

412

></listitem>

413

</varlistentry>

414

415

416

<term

417

><userinput

418

>\D</userinput

419

></term>

420

<listitem

421

><para

422

>Sobib mitte-arv. Sama , mis <literal

423

>[^0-9]</literal

424

> või <literal

425

>[^\d]</literal

426

>.</para

427

></listitem>

428

</varlistentry>

429

430

431

<term

432

><userinput

433

>\s</userinput

434

></term>

435

<listitem

436

><para

437

>Sobib tühimärk. Praktiliselt sama, mis <literal

438

>[ \t\n\r]</literal

439

>.</para

440

></listitem>

441

</varlistentry>

442

443

444

<term

445

><userinput

446

>\S</userinput

447

></term>

448

<listitem

449

><para

450

>Sobib mitte-tühimärk. Praktiliselt sama, mis <literal

451

>[^ \t\r\n]</literal

452

>, ja sama, mis <literal

453

>[^\s]</literal

454

></para

455

></listitem>

456

</varlistentry>

457

458

459

<term

460

><userinput

461

>\w</userinput

462

></term>

463

<listitem

464

><para

465

>Sobib iga <quote

466

>täheline märk</quote

467

> - antud juhul siis suvaline täht või number. Arvesta, et alakriips <literal

468

>_</literal

469

> nende hulka ei käi erinevalt Perli regulaaravaldistest. Sama, mis <literal

470

>[a-zA-Z0-9]</literal

471

>.</para

472

></listitem>

473

</varlistentry>

474

475

476

<term

477

><userinput

478

>\W</userinput

479

></term>

480

<listitem

481

><para

482

>Sobib iga mittetäheline märk - seega kõik, mis ei ole täht ega number. Sama, mis <literal

483

>[^a-zA-Z0-9]</literal

484

> või <literal

485

>[^\w]</literal

486

>.</para

487

></listitem>

488

</varlistentry>

489

490

491

</variablelist>

492

493

</para>

494

495

<para

496

>Lühendatud klasse võib asetada tavalise klassi sisse, näiteks tähelise märgi, tühiku või punkti leidmiseks võib kirjutada <userinput

497

>[\w \.]</userinput

498

>.</para>

499

500

<note

501

> <para

502

>POSIXi klasside notatsioon <userinput

503

>[:<klassi nimi>:]</userinput

504

> ei ole veel toetatud.</para

505

> </note>

506

507

<sect3>

508

<title

509

>Eritähendusega märgid märgiklassides</title>

510

511

<para

512

>Järgmistel märkidel on eritähendus, kui nad esinevad märgiklassi konstruktsiooni <quote

513

>[]</quote

514

> sees ja nad tuleb varustada paomärgiga, et neid võetaks literaalselt:</para>

515

516

517

518

<term

519

><userinput

520

>]</userinput

521

></term>

522

<listitem

523

><para

524

>Märgiklassi lõpp. Vajalik on paomärk, kui see pole klassi kõige esimene märk (millele võib järgneda paomärgita katus).</para

525

></listitem>

526

</varlistentry>

527

528

<term

529

><userinput

530

>^</userinput

531

> (katus)</term>

532

<listitem

533

><para

534

>Märgib negatiivset klassi, kui on esimene märk. Kui peab sobima literaalselt, on vajalik paomärk, kui on klassi esimene märk.</para

535

></listitem>

536

</varlistentry>

537

538

<term

539

><userinput

540

>-</userinput

541

> (kriips)</term>

542

<listitem

543

><para

544

>Märgib loogilist vahemikku. Märgiklassis vajab alati paomärki.</para

545

></listitem>

546

</varlistentry>

547

548

<term

549

><userinput

550

>\</userinput

551

> (längkriips)</term>

552

<listitem

553

><para

554

>Paomärk. Vajab alati paomärki.</para

555

></listitem>

556

</varlistentry>

557

558

</variablelist>

559

560

</sect3>

561

562

</sect2>

563

564

<sect2>

565

566

<title

567

>Alternatiivid: sobib <quote

568

>üks valikust</quote

569

></title>

570

571

<para

572

>Kui soovid, et leitaks üks mitme alternatiivse mustri seast, võib alternatiivid eraldada vertikaalse kriipsuga <literal

573

>|</literal

574

>.</para>

575

576

<para

577

>Näiteks selleks, et leida kas <quote

578

>John</quote

579

> või <quote

580

>Harry</quote

581

>, tuleks kirjutada <userinput

582

>John|Harry</userinput

583

>.</para>

584

585

</sect2>

586

587

<sect2>

588

589

<title

590

>Alammustrid</title>

591

592

<para

593

><emphasis

594

>Alammustrid</emphasis

595

> on sulgudesse võetud mustrid, mida saab regulaaravaldistes mitmeti kasutada.</para>

596

597

<sect3>

598

599

<title

600

>Alternatiivide määramine</title>

601

602

<para

603

>Alammustriga saab grupeerida alternatiivide valiku mustris. Alternatiivid tuleb eraldada püstkriipsuga <quote

604

>|</quote

605

>.</para>

606

607

<para

608

>Et sobiks näiteks kas või üks sõnadest <quote

609

>int</quote

610

>, <quote

611

>float</quote

612

> or <quote

613

>double</quote

614

>, saab kasutada mustrit <userinput

615

>int|float|double</userinput

616

>. Kui soovid leida aga neist ühe vaid juhul, kui sellele järgneb üks või enam tühimärki ja siis veel mingid tähed, anna alternatiivid alammustrina: <userinput

617

>(int|float|double)\s+\w+</userinput

618

>.</para>

619

620

</sect3>

621

622

<sect3>

623

624

<title

625

>Sobiva teksti haaramine (tagasiviited)</title>

626

627

<para

628

>Kui soovid kasutada tagasiviidet, tarvita alammustrit, mis jätab meelde mustri soovitud osa.</para>

629

630

<para

631

>Kui näiteks soovid leida ühe ja sama sõna kaks esinemist, mida eraldab koma ja võib-olla mõned tühimärgid, võid kirjutada <userinput

632

>(\w+),\s*\1</userinput

633

>. Alammuster <literal

634

>\w+</literal

635

> leiab täheliste märkide kogumi ning kogu avaldis sobib siis, kui sellele järgneb koma, 0 või enam tühimärki ja siis uuesti samasugune täheliste märkide kogum. (String <literal

636

>\1</literal

637

> viitab <emphasis

638

>esimesele sulgudes alammustrile</emphasis

639

>.)</para>

640

641

<!-- <para

642

>See also <link linkend="backreferences"

643

>Back references</link

644

>.</para

645

> -->

646

647

</sect3>

648

649

650

<title

651

>Ettevaatavad eeldused</title>

652

653

<para

654

>Ettevaatav eeldus on alammuster, mida alustab kas <literal

655

>?=</literal

656

> või <literal

657

>?!</literal

658

>.</para>

659

660

<para

661

>Kui näiteks sobima peab literaalne string <quote

662

>Bill</quote

663

>, aga ainult juhul, kui sellele ei järgne <quote

664

> Gates</quote

665

>, võib kasutada sellist avaldist: <userinput

666

>Bill(?! Gates)</userinput

667

>. See leiab nii väljendid <quote

668

>Bill Clinton</quote

669

> kui ka <quote

670

>Billy the Kid</quote

671

>, aga ingoneerib muid sobivusi.</para>

672

673

<para

674

>Eelduseks kasutatud alammustreid ei haarata.</para>

675

676

<para

677

>Vaata ka osa <link linkend="assertions"

678

>Eeldused</link

679

></para>

680

681

</sect3>

682

683

</sect2>

684

685

686

<title

687

>Eritähendusega märgid mustrites</title>

688

689

<para

690

>Järgmistel märkidel on eritähendus, kui nad esinevad mustris, ning need tuleb varustada paomärgiga, kui neid peab võtma literaalselt: <variablelist>

691

692

693

<term

694

><userinput

695

>\</userinput

696

> (längkriips)</term>

697

<listitem

698

><para

699

>Paomärk.</para

700

></listitem>

701

</varlistentry>

702

703

704

<term

705

><userinput

706

>^</userinput

707

> (katus)</term>

708

<listitem

709

><para

710

>Eeldab stringi algust.</para

711

></listitem>

712

</varlistentry>

713

714

715

<term

716

><userinput

717

>$</userinput

718

></term>

719

<listitem

720

><para

721

>Eeldab stringi lõppu.</para

722

></listitem>

723

</varlistentry>

724

725

726

<term

727

><userinput

728

>()</userinput

729

> (vasak- ja parempoolne sulg)</term>

730

<listitem

731

><para

732

>Märgib alammustreid.</para

733

></listitem>

734

</varlistentry>

735

736

737

<term

738

><userinput

739

>{}</userinput

740

> (vasak- ja parempoolne looksulg)</term>

741

<listitem

742

><para

743

>Märgib numbrilisi kvantoreid.</para

744

></listitem>

745

</varlistentry>

746

747

748

<term

749

><userinput

750

>[]</userinput

751

> (vasak- ja parempoolne nurksulg)</term>

752

<listitem

753

><para

754

>Märgib märgiklasse.</para

755

></listitem>

756

</varlistentry>

757

758

759

<term

760

><userinput

761

>|</userinput

762

> (püstkriips)</term>

763

<listitem

764

><para

765

>Loogiline VÕI. Eraldab alternatiive.</para

766

></listitem>

767

</varlistentry>

768

769

770

<term

771

><userinput

772

>+</userinput

773

> (plussmärk)</term>

774

<listitem

775

><para

776

>Kvantor 1 või enam.</para

777

></listitem>

778

</varlistentry>

779

780

781

<term

782

><userinput

783

>*</userinput

784

> (tärn)</term>

785

<listitem

786

><para

787

>Kvantor 0 või enam.</para

788

></listitem>

789

</varlistentry>

790

791

792

<term

793

><userinput

794

>?</userinput

795

> (küsimärk)</term>

796

<listitem

797

><para

798

>Lisamärk, mida võib tõlgendada kvantorina 0 või 1.</para

799

></listitem>

800

</varlistentry>

801

802

</variablelist>

803

804

</para>

805

806

</sect2>

807

808

</sect1>

809

810

811

<title

812

>Kvantorid</title>

813

814

<para

815

><emphasis

816

>Kvantorid</emphasis

817

> lasevad regulaaravaldisel leida määratud arvu või arvuvahemiku märke, märgiklasse või alammustreid.</para>

818

819

<para

820

>Kvantorid antakse looksulgudes (<literal

821

>{</literal

822

> ja <literal

823

>}</literal

824

>) ning nad esinevad üldistatult kujul <literal

825

>{[minimaalselt-esinemisi][,[maksimaalselt-esinemisi]]}</literal

826

> </para>

827

828

<para

829

>Kasutamist selgitab kõige paremini näide: <variablelist>

830

831

832

<term

833

><userinput

834

>{1}</userinput

835

></term>

836

<listitem

837

><para

838

>Täpselt 1 esinemine.</para

839

></listitem>

840

</varlistentry>

841

842

843

<term

844

><userinput

845

>{0,1}</userinput

846

></term>

847

<listitem

848

><para

849

>Null või 1 esinemine.</para

850

></listitem>

851

</varlistentry>

852

853

854

<term

855

><userinput

856

>{,1}</userinput

857

></term>

858

<listitem

859

><para

860

>Sama, aga üks märk vähem kirjutada:-)</para

861

></listitem>

862

</varlistentry>

863

864

865

<term

866

><userinput

867

>{5,10}</userinput

868

></term>

869

<listitem

870

><para

871

>Vähemalt 5, aga maksimaalselt 10 esinemist.</para

872

></listitem>

873

</varlistentry>

874

875

876

<term

877

><userinput

878

>{5,}</userinput

879

></term>

880

<listitem

881

><para

882

>Vähemalt viis esinemist, maksimum puudub.</para

883

></listitem>

884

</varlistentry>

885

886

</variablelist>

887

888

</para>

889

890

<para

891

>Lisaks saab kasutada mõningaid lühendeid: <variablelist>

892

893

894

<term

895

><userinput

896

>*</userinput

897

> (tärn)</term>

898

<listitem

899

><para

900

>sama, mis <literal

901

>{0,}</literal

902

>, leiab suvalise arvu esnemisi.</para

903

></listitem>

904

</varlistentry>

905

906

907

<term

908

><userinput

909

>+</userinput

910

> (plussmärk)</term>

911

<listitem

912

><para

913

>sama, mis <literal

914

>{1,}</literal

915

>, vähemalt 1 esinemine.</para

916

></listitem>

917

</varlistentry>

918

919

920

<term

921

><userinput

922

>?</userinput

923

> (küsimärk)</term>

924

<listitem

925

><para

926

>sama, mis <literal

927

>{0,1}</literal

928

>, null või 1 esinemine.</para

929

></listitem>

930

</varlistentry>

931

932

</variablelist>

933

934

</para>

935

936

<sect2>

937

938

<title

939

>Ahnus</title>

940

941

<para

942

>Kui kasutada kvantoreid ilma maksimumi määramata, otsib regulaaravaldis vaikimisi otsitavat stringi nii palju, kui vähegi võimalik, mida nimetatakse sageli <emphasis

943

>ahneks</emphasis

944

> käitumiseks.</para>

945

946

<para

947

>Tänapäevased regulaaravaldiste rakendused pakuvad vahendeid <quote

948

>ahnuse väljalülitamiseks</quote

949

>, kuigi graafilises keskkonnas on jäänud liidese ülesandeks pakkuda sellist võimalust või mitte. Nii võib näiteks regulaaravaldise võimalusega otsingudialoogis olla märkekast <quote

950

>Minimaalne sobivus</quote

951

>, samuti võib see märku anda, kas ahnus on vaikimisi sisse lülitatud või mitte.</para>

952

953

</sect2>

954

955

<sect2>

956

<title

957

>Näited</title>

958

959

<para

960

>Mõned näited kvantorite kasutamise kohta.</para>

961

962

963

964

965

<term

966

><userinput

967

>^\d{4,5}\s</userinput

968

></term>

969

<listitem

970

><para

971

>Sobivad arvud väljendites <quote

972

>1234 läheb</quote

973

> ja <quote

974

>12345 nüüd</quote

975

>, aga mitte väljendites <quote

976

>567 üksteist</quote

977

> või <quote

978

>223459 kuskil</quote

979

>.</para

980

></listitem>

981

</varlistentry>

982

983

984

<term

985

><userinput

986

>\s+</userinput

987

></term>

988

<listitem

989

><para

990

>Sobib üks või enam tühimärki.</para

991

></listitem>

992

</varlistentry>

993

994

995

<term

996

><userinput

997

>(bla){1,}</userinput

998

></term>

999

<listitem

1000

><para

1001

>Sobivad kõik väljendid <quote

1002

>blablabla</quote

1003

> ja <quote

1004

>bla</quote

1005

> väljendites <quote

1006

>blaster</quote

1007

> või <quote

1008

>kõbla</quote

1009

>.</para

1010

></listitem>

1011

</varlistentry>

1012

1013

1014

<term

1015

><userinput

1016

>/?></userinput

1017

></term>

1018

<listitem

1019

><para

1020

>Sobib <quote

1021

>/></quote

1022

> väljendis <quote

1023

><closeditem/></quote

1024

>, samuti <quote

1025

>></quote

1026

> väljendis <quote

1027

><openitem></quote

1028

>.</para

1029

></listitem>

1030

</varlistentry>

1031

1032

</variablelist>

1033

1034

</sect2>

1035

1036

</sect1>

1037

1038

1039

<title

1040

>Eeldused</title>

1041

1042

<para

1043

><emphasis

1044

>Eeldused</emphasis

1045

> võimaldavad leida regulaaravaldise sobivuse ainult teatud määratud tingimustel.</para>

1046

1047

<para

1048

>Eeldus ei otsi õigupoolest sobivat märki, vaid uurib lähikonnast võimalikke sobivusi, enne kui midagi omaks võtta. Näiteks <emphasis

1049

>sõnapiirde</emphasis

1050

> eeldus ei püüa leida mitte antud positsioonis mittetähelist märki, vaid kontrollib, et seal ei oleks tähelist märki. See tähendab, et eeldus sobbi, kui tegemist ei ole märgiga, &ie; tegemist on otsitava stringi alguse ja lõpuga.</para>

1051

1052

<para

1053

>Mõned eeldused ei otsi õigupoolest sobivat mustrit, vaid osa stringi sobivust, mis ei ole terve avaldise sobivuse tulemus.</para>

1054

1055

<para

1056

>Siin dokumenteeritud regulaaravaldised toetavad järgmisi eeldusi: <variablelist>

1057

1058

1059

<term

1060

><userinput

1061

>^</userinput

1062

> (katus: stringi algus)</term>

1063

<listitem

1064

><para

1065

>Sobib otsitava stringi algus.</para

1066

> <para

1067

>Avaldisega <userinput

1068

>^Peeter</userinput

1069

> sobib <quote

1070

>Peeter</quote

1071

> stringis <quote

1072

>Peeter, he!</quote

1073

>, aga mitte stringis <quote

1074

>Hei, Peeter!</quote

1075

>. </para

1076

> </listitem>

1077

</varlistentry>

1078

1079

1080

<term

1081

><userinput

1082

>$</userinput

1083

> (stringi lõpp)</term>

1084

<listitem

1085

><para

1086

>Sobib otsitava stringi lõpp.</para>

1087

1088

<para

1089

>Avaldisega <userinput

1090

>ju\?$</userinput

1091

> sobib stringi <quote

1092

>Sa ei teinud seda, eks ju?</quote

1093

>, aga mitte stringi <quote

1094

>Sa ei teinud seda, eks?</quote

1095

> lõpp.</para>

1096

1097

</listitem>

1098

</varlistentry>

1099

1100

1101

<term

1102

><userinput

1103

>\b</userinput

1104

> (sõnapiire)</term>

1105

<listitem

1106

><para

1107

>Sobib, kui ühel pool on täheline märk ja teisel pool mittetäheline märk.</para>

1108

<para

1109

>Sellest on abi konkreetsete sõnade leidmisel, eriti kui näiteks määrata kogu sõna sobivus. Avaldisega <userinput

1110

>\bjuures\b</userinput

1111

> sobib eraldiseisva sõnaga <quote

1112

>juures</quote

1113

> näiteks lauses <quote

1114

>Ta seisis akna juures vaikides</quote

1115

>, aga mitte näiteks sõnas <quote

1116

>juurestik</quote

1117

>.</para

1118

></listitem>

1119

1120

</varlistentry>

1121

1122

1123

<term

1124

><userinput

1125

>\B</userinput

1126

> (mitte-sõnapiire)</term>

1127

<listitem

1128

><para

1129

>Sobib kõikjal, kus <quote

1130

>\b</quote

1131

> ei sobi.</para>

1132

<para

1133

>See tähendab, et sobivus asub sõna sees: avaldisega <userinput

1134

>\Bjuures\B</userinput

1135

> sobib <quote

1136

>alusjuurestik</quote

1137

>, aga mitte <quote

1138

>juurestik</quote

1139

> või <quote

1140

>sealjuures</quote

1141

>.</para>

1142

</listitem>

1143

</varlistentry>

1144

1145

1146

<term

1147

><userinput

1148

>(?=MUSTER)</userinput

1149

> (positiivne ettevaade)</term>

1150

<listitem

1151

><para

1152

>Ettevaatav eeldus uurib sobivuse leidmiseks selle järgnevat stringi. Positiivne ettevaade ei näita sobivust, kui võimalikule sobivusele järgnev tekst ei vasta eelduse <emphasis

1153

>MUSTRILE</emphasis

1154

>, vaid tekstile, mis sellega sobib, mida ei kaasata tulemusse.</para>

1155

<para

1156

>Avaldisega <userinput

1157

>käsi(?=\w)</userinput

1158

> sobib <quote

1159

>käsi</quote

1160

> stringis <quote

1161

>käsitööline</quote

1162

>, aga mitte stringis <quote

1163

>See on meie neljas käsi!</quote

1164

>.</para>

1165

</listitem>

1166

</varlistentry>

1167

1168

1169

<term

1170

><userinput

1171

>(?!MUSTER)</userinput

1172

> (negatiivne ettevaade)</term>

1173

1174

<listitem

1175

><para

1176

>Negatiivne ettevaade ei näita sobivust, kui otsitavale stringile järgnev osa ei vasta <emphasis

1177

>MUSTRILE</emphasis

1178

>.</para>

1179

<para

1180

>Avaldisega <userinput

1181

>const \w+\b(?!\s*&)</userinput

1182

> sobib <quote

1183

>const char</quote

1184

> in the string <quote

1185

>const char* foo</quote

1186

>, aga mitte <quote

1187

>const QString</quote

1188

> stringis <quote

1189

>const QString& bar</quote

1190

>, sest <quote

1191

>&</quote

1192

> sobib negatiivse ettevaatava eelduse mustriga.</para>

1193

</listitem>

1194

</varlistentry>

1195

1196

</variablelist>

1197

1198

</para>

1199

1200

</sect1>

1201

1202

<!-- TODO sect1 id="backreferences">

1203

1204

<title

1205

>Back References</title>

1206

1207

<para

1208

></para>

1209

1210

</sect1 -->

1211

1212

</appendix>

Older »