← Back to branch summary

~ubuntu-branches/ubuntu/precise/kde-l10n-et/precise

« back to all changes in this revision

Viewing changes to docs/kde-runtime/glossary/index.docbook

  • Committer: Package Import Robot
  • Author(s): Jonathan Riddell
  • Date: 2012-01-24 20:43:54 UTC
  • mto: This revision was merged to the branch mainline in revision 55.
  • Revision ID: package-import@ubuntu.com-20120124204354-dwhbgzbx5g0fn2eq
Tags: upstream-4.8.0
Import upstream version 4.8.0

Show diffs side-by-side

added added

removed removed

Lines of Context:
docs/kde-runtime/glossary/index.docbook
 
1
<?xml version="1.0" ?>
 
2
<!DOCTYPE glossary PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
 
3
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
 
4
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE">
 
5
<!ENTITY glossary-kdeprinting SYSTEM "kdeprintingglossary.docbook">
 
6
<!ENTITY newpara "&lt;/p&gt;&lt;p&gt;">
 
7
<!ENTITY linkstart "&lt;a href=">
 
8
<!ENTITY linkmid ' target="_top"&gt;'>
 
9
<!ENTITY linkend "&lt;/a&gt;">
 
10
 
 
11
<!ENTITY emstart '&lt;span class="emphasis"&gt;&lt;em&gt;'>
 
12
<!ENTITY emend '&lt;/em&gt;&lt;/span&gt;'>
 
13
<!-- acronym, systemitem unchanged
 
14
itemizedlist+listitem changed to simple para -->
 
15
]>
 
16
 
 
17
 
 
18
<glossary lang="&language;" id="glossary">
 
19
 
 
20
        <glossdiv id="glossdiv-technologies">
 
21
                <title
 
22
>Tehnoloogia</title>
 
23
                <glossentry id="gloss-akonadi">
 
24
                        <glossterm
 
25
>Akonadi</glossterm>
 
26
                        <glossdef
 
27
><para
 
28
>Kõigi PIM (personaalne teabehaldur) andmete andmesalvesti kasutamise mehhanism &kde; SC 4 jaoks. Üksainus salvestamise ja hankimise süsteem võimaldab tõhusust ja laiendatavust, mis ei olnud võimalik &kde; 3 tingimustes, kus kõigil PIM komponentidel oli oma süsteem. Pane tähele, et Akonadi kasutamine ei muuda andmete vormingut (vcard, iCalendar, mbox, maildir jne.), vaid lihtsalt pakub uue võimaluse andmeid kasutada ja uuendada.&newpara; Akonadi loomise ja arendamise peamised põhjused on tehnilised, &eg; unikaalne viis kasutada PIM andmeid (kontaktid, kalendrid, e-kirjad) eri rakendustes (&eg; &kmail;, &kword; &etc;), mis välistab vajaduse kirjutada samalaadset koodi eri kohtades.&newpara; Teine eesmärk on takistada graafilistel rakendustel, näiteks &kmail;il, otseselt kasutamast väliseid ressursse, näiteks e-posti servereid, mis kujutas varem endast peamist veateadete ja soovide allikat, peamiselt jõudluse ja reageerimise parandamise nimel.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://pim.kde.org/akonadi/"&linkmid;Akonadi for KDE's PIM&linkend;&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Akonadi"&linkmid;Wikipedia: Akonadi&linkend;&newpara; &linkstart;"http://techbase.kde.org/Projects/PIM/Akonadi"&linkmid;Techbase - Akonadi&linkend;</para>
 
29
<glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
30
>&GUI;</glossseealso
 
31
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
32
>&kde;</glossseealso
 
33
> </glossdef>
 
34
                </glossentry>
 
35
                <glossentry id="gloss-arts">
 
36
                        <glossterm
 
37
>ARts</glossterm>
 
38
                        <glossdef
 
39
><para
 
40
>&kde; 2 ja 3 heliraamistik. Selle ühele ülesandele orienteeritud iseloom tekitas probleeme, kui olemas oli kaks heliallikat. &plasma; töölaual asendab seda Phonon.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/ARts"&linkmid; Wikipedia: ARts&linkend;&newpara; &linkstart;"http://www.arts-project.org"&linkmid;ARtsi kodulehekülg&linkend;</para>
 
41
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
42
>&kde;</glossseealso
 
43
> <glossseealso otherterm="gloss-phonon"
 
44
>Phonon</glossseealso
 
45
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
46
>&plasma;</glossseealso
 
47
> </glossdef>
 
48
                </glossentry>
 
49
                <glossentry id="gloss-dbus">
 
50
                        <glossterm
 
51
>D-Bus</glossterm>
 
52
                        <glossdef
 
53
><para
 
54
>D-Bus ehk Desktop Bus (töölauasiin) on teenustevaheline teadete vahetamise süsteem. Selle töötas välja &RedHat;, kuid seda on tugevasti mõjutanud varasem &kde; 3 DCOP. Enamik POSIX-iga ühilduvaid operatsioonisüsteeme toetab D-Busi ning on olemas ka port Windowsile. Seda kasutab Qt 4 ja GNOME.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://freedesktop.org/wiki/Software/dbus/"&linkmid;FreeDesktop.org: What is D-Bus?&linkend;&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/D-Bus"&linkmid;Wikipedia: D-Bus&linkend;</para>
 
55
<glossseealso otherterm="gloss-dcop"
 
56
>&DCOP;</glossseealso
 
57
> <glossseealso otherterm="gloss-gnome"
 
58
>GNOME</glossseealso
 
59
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
60
>&kde;</glossseealso
 
61
> <glossseealso otherterm="gloss-qt"
 
62
>&Qt;</glossseealso
 
63
> </glossdef>
 
64
                </glossentry>
 
65
                <glossentry id="gloss-dcop">
 
66
                        <glossterm
 
67
>DCOP</glossterm>
 
68
                        <glossdef
 
69
><para
 
70
><acronym
 
71
>DCOP</acronym
 
72
> ehk Desktop COmmunication Protocol (töölaua sideprotokoll) on lihtne protsesside ja tarkvarakomponentide vaheline sidesüsteem, mida kasutas &kde; 3. &kde; 4 võttis selle asemel kasutusele &DBus;i.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/DCOP"&linkmid;Wikipedia: DCOP&linkend;</para>
 
73
<glossseealso otherterm="gloss-dbus"
 
74
>D-Bus</glossseealso
 
75
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
76
>&kde;</glossseealso
 
77
> </glossdef>
 
78
                </glossentry>
 
79
                <glossentry id="gloss-flake">
 
80
                        <glossterm
 
81
>Flake</glossterm>
 
82
                        <glossdef
 
83
><para
 
84
>Flake on programmeerimisteek, mida kasutab &koffice; 2. Funktsionaalselt pakub see kujundeid sisu esitamiseks ning tööriistu sisu töötlemiseks. Kujundeid võib suurendada ja vähendada või pöörata ning omavahel rühmitada, et nad toimiksid ühtse kujundina, ümber mille võib voolata tekst.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://wiki.koffice.org/index.php?title=Flake"&linkmid;KOffice Wiki: Flake&linkend;</para>
 
85
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
86
>&kde;</glossseealso
 
87
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
88
>KParts</glossseealso
 
89
> </glossdef>
 
90
                </glossentry>
 
91
                <glossentry id="gloss-ghns">
 
92
                        <glossterm
 
93
>Uue kuuma kraami hankimine</glossterm>
 
94
                        <glossdef
 
95
><para
 
96
>Uue kuuma kraami hankimine (&emstart;G&emend;et &emstart;H&emend;ot &emstart;N&emend;ew &emstart;S&emend;tuff, GHNS) on avatud standard, mis muudab kasutajatele hõlpsaks oma rakendustele mitmesuguste laienduste allalaadimise ja paigaldamise. Meie GHNS teostust kasutavad &plasma; (näiteks uute töölauateemade hankimiseks) ning paljud rakendused ja vidinad.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://ghns.freedesktop.org"&linkmid;GHNS kodulehekülg&linkend;&newpara; &linkstart;"http://lwn.net/Articles/227855/"&linkmid;Artikkel GHNS kohta &kde; SC 4-s&linkend;</para>
 
97
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
98
>&kde;</glossseealso
 
99
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
100
>&plasma;</glossseealso
 
101
> </glossdef>
 
102
                </glossentry>
 
103
                <glossentry id="gloss-ghnsaccr">
 
104
                        <glossterm
 
105
>GHNS</glossterm>
 
106
                        <glossdef
 
107
><para
 
108
><acronym
 
109
>GHNS</acronym
 
110
> on uue kuuma kraami hankimise ingliskeelne lühend.</para>
 
111
                                <glossseealso otherterm="gloss-ghns"
 
112
>Uue kuuma kraami hankimine</glossseealso>
 
113
                        </glossdef>
 
114
                </glossentry>
 
115
                <glossentry id="gloss-ioslave">
 
116
                        <glossterm
 
117
><acronym
 
118
>IO</acronym
 
119
> moodul</glossterm>
 
120
                        <glossdef
 
121
><para
 
122
><acronym
 
123
>IO</acronym
 
124
> moodulid võimaldavad &kde; rakendustel kasutada võrguressursse sama hõlpsalt kui kohalikke (muutes need "võrgu jaoks läbipaistvaks"). Võrguressurssid (&eg; failid) võivad asuda näiteks <acronym
 
125
>SMB</acronym
 
126
> jagamisalal.</para>
 
127
<glossseealso otherterm="gloss-smb"
 
128
><acronym
 
129
>SMB</acronym
 
130
></glossseealso
 
131
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
132
>&kde;</glossseealso
 
133
> </glossdef>
 
134
                </glossentry>
 
135
                <glossentry id="gloss-khtml">
 
136
                        <glossterm
 
137
>KHTML</glossterm>
 
138
                        <glossdef
 
139
><para
 
140
>KHTML on &HTML;-i renderdamise mootor &kde; &plasma; töölauale, nagu seda kasutab brauser &konqueror;. Samuti pakub see välja komponendi (KPart), mis võimaldab kõigil &kde; rakendustel esitada veebisisu. Uustulnukas &Qt; WebKit on samuti mõeldud nii Plasmale kui ka muudele rakendustele.</para>
 
141
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
142
>&kde;</glossseealso
 
143
> <glossseealso otherterm="gloss-konqueror"
 
144
>&konqueror;</glossseealso
 
145
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
146
>KParts</glossseealso
 
147
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
148
>&plasma;</glossseealso
 
149
> <glossseealso otherterm="gloss-webkit"
 
150
>WebKit</glossseealso
 
151
> </glossdef>
 
152
                </glossentry>
 
153
                <glossentry id="gloss-kio">
 
154
                        <glossterm
 
155
><acronym
 
156
>KIO</acronym
 
157
></glossterm>
 
158
                        <glossdef
 
159
><para
 
160
>&kde; sisend/väljundsüsteem, mis kasutab niinimetatud "<acronym
 
161
>IO</acronym
 
162
> mooduleid".</para>
 
163
<glossseealso otherterm="gloss-ioslave"
 
164
><acronym
 
165
>IO</acronym
 
166
> moodul</glossseealso
 
167
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
168
>&kde;</glossseealso
 
169
> </glossdef>
 
170
                </glossentry>
 
171
                <glossentry id="gloss-kiosk">
 
172
                        <glossterm
 
173
>Kiosk</glossterm>
 
174
                        <glossdef
 
175
><para
 
176
>Kiosk on raamistik kasutajate tegutsemisvõimaluste piiramiseks &kde; platvormi kasutavates süsteemides, mis kõige paremini sobibki piiranguid vajavatesse keskkondadesse, näiteks internetikohvikutesse. Raamistik on olemas nii &kde; 3 kui ka &kde; 4 tarbeks, kuid haldustööriist <application
 
177
>Kiosktool</application
 
178
> seni vaid &kde; 3 jaoks. Seda võib pruukida &kde; 4 rakenduste seadistmiseks, aga kioski seadistusi võib ka käsitsi redigeerida.</para>
 
179
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
180
>&kde;</glossseealso>
 
181
                        </glossdef>
 
182
                </glossentry>
 
183
                <glossentry id="gloss-kparts">
 
184
                        <glossterm
 
185
>KParts</glossterm>
 
186
                        <glossdef
 
187
><para
 
188
>KParts on põimimistehnoloogia, mis võimaldab põimida üht &kde; rakendust teise ja vastupidi. Näiteks &konqueror;i kasutatav tekstivaade on KPart.</para>
 
189
                                <glossseealso otherterm="gloss-konqueror"
 
190
>&konqueror;</glossseealso>
 
191
                        </glossdef>
 
192
                </glossentry>
 
193
                <glossentry id="gloss-ksycoca">
 
194
                        <glossterm
 
195
><acronym
 
196
>Ksycoca</acronym
 
197
></glossterm>
 
198
                        <glossdef
 
199
><para
 
200
><acronym
 
201
>KSycoca</acronym
 
202
> (&kde; &emstart;Sy&emend;stem &emstart;Co&emend;nfiguration &emstart;Ca&emend;che ehk &kde; süsteemi seadistuspuhver) on seadistuspuhver, mis näiteks tagab menüükirjete kiire kasutamise.</para>
 
203
                                <glossseealso 
 
204
otherterm="gloss-kbuildsycoca"
 
205
><application
 
206
>KBuildSycoca</application
 
207
></glossseealso>
 
208
                        </glossdef>
 
209
                </glossentry>
 
210
                <glossentry id="gloss-nepomuk">
 
211
                        <glossterm
 
212
>Nepomuk</glossterm>
 
213
                        <glossdef
 
214
><para
 
215
>Nepomuk on lühend sõnadest &emstart;N&emend;etworked &emstart;E&emend;nvironment for &emstart;P&emend;ersonalized, &emstart;O&emend;ntology-based &emstart;M&emend;anagement of &emstart;U&emend;nified &emstart;K&emend;nowledge (võrgukeskkond ühendatud teadmuse personaliseeritud ja ontoloogiapõhiseks haldamiseks). Nepomuk seab sihiks kõrvaldada kunstlikud tõkked teabe vahel, et võimaldada andmete dünaamilist liigitamist, korraldamist ja esitamist kasutajale. Olgu internetist laa laaditud, saadud e-kirjaga või kirja pandud märkmena, on teave globaalselt otsitav ning sildistatav intelligentsete andmetega.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Semantic_desktop"&linkmid;Wikipedia: Semantic Desktop&linkend;&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/NEPOMUK_(framework)"&linkmid;Wikipedia: NEPOMUK framework&linkend;&newpara; &linkstart;"http://nepomuk.semanticdesktop.org/xwiki/bin/view/Main1/"&linkmid;NEPOMUKi veebilehekülg&linkend;&newpara; &linkstart;"http://nepomuk.kde.org/discover/user"&linkmid;NEPOMUK KDE&linkend;&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Nepomuk"&linkmid;Userbase'i Nepomuki lehekülg&linkend;</para>
 
216
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
217
>&kde;</glossseealso>
 
218
                        </glossdef>
 
219
                </glossentry>
 
220
                <glossentry id="gloss-phonon">
 
221
                        <glossterm
 
222
>Phonon</glossterm>
 
223
                        <glossdef
 
224
><para
 
225
>Platvormist sõltumatu multimeedia API, mis suhestub olemasolevate raamistikega, näiteks gstreameri ja xine mootorid. &kde; 2 ja 3 sõltusid heli osas aRtsist. Selle on nüüd asendanud Phonon.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Phonon_(KDE)"&linkmid; Wikipedia: Phonon (KDE)&linkend;&newpara; &linkstart;"http://phonon.kde.org"&linkmid;Phononi veebilehekülg&linkend;</para>
 
226
<glossseealso otherterm="gloss-arts"
 
227
>&arts;</glossseealso
 
228
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
229
>&kde;</glossseealso
 
230
> </glossdef>
 
231
                </glossentry>
 
232
                <glossentry id="gloss-solid">
 
233
                        <glossterm
 
234
>Solid</glossterm>
 
235
                        <glossdef
 
236
><para
 
237
>Solid pakub välja ühtse API riistvara haldamiseks. Riistvara on rühmitatud 'domeenidesse'. Et Solidi taustaprogrammid on teostatud pluginatena, annab see rakenduste arendajatele võimaluse hakkama saada vähema hulga koodiga ning muuta oma rakendus samuti platvormist sõltumatuks.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://solid.kde.org"&linkmid;Discover Solid&linkend;</para>
 
238
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
239
>&kde;</glossseealso>
 
240
                        </glossdef>
 
241
                </glossentry>
 
242
                <glossentry id="gloss-threadweaver">
 
243
                        <glossterm
 
244
>Threadweaver</glossterm>
 
245
                        <glossdef
 
246
><para
 
247
>See lõimede programmeerimisteek levitab tööd mitme tuumaga protsessorite vahel, kui võimalik, jagades neile prioriteedid, enne kui reastada nad teostamise järjekorda. ThreadWeaver pakub välja kõrgetasemelise töödeliidese mitmelõimeliseks programmeerimiseks.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://www.englishbreakfastnetwork.org/apidocs/apidox-kde-4.0/kdelibs-apidocs/threadweaver/html/Why.html"&linkmid;Why Multithreading?&linkend;</para>
 
248
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
249
>&kde;</glossseealso>
 
250
                        </glossdef>
 
251
                </glossentry>
 
252
                <glossentry id="gloss-webkit">
 
253
                        <glossterm
 
254
>WebKit</glossterm>
 
255
                        <glossdef
 
256
><para
 
257
>HTML-i renderdamise mootor, mis sai alguse KHTML-i harust. Selle võttis üle <trademark
 
258
>Apple</trademark
 
259
>, kes arendas seda <trademark
 
260
>Safari</trademark
 
261
> tarbeks. WebKit on kogu oma funktsionaalsuses taas saadaval &kde; SC 4-s, kus seda vahendab &Qt;.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://webkit.org/"&linkmid;WebKiti kodulehekülg&linkend;&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Webkit"&linkmid;Wikipedia: WebKit&linkend;</para>
 
262
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
263
>&kde;</glossseealso
 
264
> <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
265
>KHTML</glossseealso
 
266
> </glossdef>
 
267
                </glossentry>
 
268
        </glossdiv>
 
269
        
 
270
        <glossdiv id="glossdiv-xorg">
 
271
                <title
 
272
>X.Org</title>
 
273
                <glossentry id="gloss-antialiasing">
 
274
                        <glossterm
 
275
>Antialias</glossterm>
 
276
                        <glossdef
 
277
><para
 
278
>Kasutatuna seoses &kde;ga tähendab antialias tihtipeale ekraanil nähtavate kirjatüüpide pehmendamist. &Qt; versioon 3.3.või uuem koostöös X.org-i serveriga muudab selle võimalikuks ka &kde;s.</para>
 
279
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
280
>&kde;</glossseealso
 
281
> <glossseealso otherterm="gloss-qt"
 
282
>&Qt;</glossseealso
 
283
> </glossdef>
 
284
                </glossentry>
 
285
                <glossentry id="gloss-xserver">
 
286
                        <glossterm
 
287
>&X-Server;</glossterm>
 
288
                        <glossdef
 
289
><para
 
290
>&X-Server; kujutab endast lauskihti, mille peale on rajatud mitmed &GUI;d, nagu näiteks &kde;. See haldab põhilisi hiire ja klaviatiiri sisestusi (nii kohalikke kui kaugühendusega) ja annab elementaarsed graafikareeglid ristkülikute ja muu baaskraami kujutamiseks.</para>
 
291
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
292
>&kde;</glossseealso
 
293
> <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
294
>&GUI;</glossseealso
 
295
> </glossdef>
 
296
                </glossentry>
 
297
        </glossdiv>
 
298
 
 
299
        <glossdiv id="glossdiv-applications">
 
300
                <title
 
301
>Rakendused</title>
 
302
                <glossentry id="gloss-dolphin">
 
303
                        <glossterm
 
304
>Dolphin</glossterm>
 
305
                        <glossdef
 
306
><para
 
307
>&kde; SC 4 vaikimisi failihaldur. Sel on külgpaneel (Asukohad), kuid peamiselt käib liikumine siiski peaakna ülaosas asuva asukohariba abil. Aknaid saab vajaduse korral poolitada, eri akendele saab omistada kindlaid vaateid. <acronym
 
308
>USB</acronym
 
309
>-seadmete ühendamine ja lahutamine käib külgpaneeli kaudu. Asukohtade paneelile saab soovi korral katalooge juurde lisada. Võimalik on kasutada ka puuvaadet.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin_(software)"&linkmid;Wikipedia: Dolphin&linkend;&newpara; &linkstart;"http://introducingkde4.blogspot.com/2007/12/dolphin.html"&linkmid;Introducing KDE 4 Blog - Dolphin&linkend;&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Tutorials/File_Management"&linkmid;Userbase: File Management Tutorial&linkend;</para>
 
310
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
311
>&kde;</glossseealso
 
312
> <glossseealso otherterm="gloss-konqueror"
 
313
>&konqueror;</glossseealso
 
314
> </glossdef>
 
315
                </glossentry>
 
316
                <glossentry id="gloss-kbuildsycoca">
 
317
                        <glossterm
 
318
><application
 
319
>KBuildSycoca</application
 
320
></glossterm>
 
321
                        <glossdef
 
322
><para
 
323
><application
 
324
>KBuildSycoca4</application
 
325
> on käsurearakendus, mis regenereerib niinimetatud <acronym
 
326
>Ksycoca</acronym
 
327
>. See on kasulik näiteks siis, kui Süsteemi seadistustes puuduvad mõned või kõik moodulid.</para>
 
328
<glossseealso otherterm="gloss-ksycoca"
 
329
><acronym
 
330
>KSycoca</acronym
 
331
></glossseealso
 
332
> <glossseealso otherterm="gloss-systemsettings"
 
333
>Süsteemi seadistused</glossseealso
 
334
> </glossdef>
 
335
                </glossentry>
 
336
                <glossentry id="gloss-kinfocenter">
 
337
                        <glossterm
 
338
>KDE infokeskus</glossterm>
 
339
                        <glossdef
 
340
><para
 
341
>KDE infokeskus oli algselt KDE juhtimiskeskuse osa, alates KDE 3.1 ka autonoomsena. KDE SC 4 raames on selle asemel Süsteemi seadistustes seadistatavad moodulid (eriti Solid) ning alates &kde; 4.5 on see taas ka omaette rakendus.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Kinfocenter"&linkmid;Wikipedia: KInfoCenter&linkend;</para>
 
342
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
343
>&kde;</glossseealso
 
344
> <glossseealso otherterm="gloss-solid"
 
345
>Solid</glossseealso
 
346
> <glossseealso otherterm="gloss-systemsettings"
 
347
>Süsteemi seadistused</glossseealso
 
348
> </glossdef>
 
349
                </glossentry>
 
350
                <glossentry id="gloss-konqueror">
 
351
                        <glossterm
 
352
>&konqueror;</glossterm>
 
353
                        <glossdef
 
354
><para
 
355
>&konqueror; on &kde; veebilehitseja, pildinäitaja, failihaldur ja veel palju enamatki - kogu projekti süda ja tuum. &konqueror;i kohta leiab rohkem infot internetist &linkstart;"http://www.konqueror.org"&linkmid;www.konqueror.org&linkend;.</para>
 
356
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
357
>&kde;</glossseealso>
 
358
                        </glossdef>
 
359
                </glossentry>
 
360
                <glossentry id="gloss-krunner">
 
361
                        <glossterm
 
362
>KRunner</glossterm>
 
363
                        <glossdef
 
364
><para
 
365
>Minikäsurida, mida saab avada klassikalisest menüüst, kiirklahviga &Alt;+<keycap
 
366
>F2</keycap
 
367
> või paremklõpsuga töölaual. &kde; SC 4 korral näidatakse juba osalise nime korral kõiki sobivaid vasteid.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Tutorials/Krunner"&linkmid;UserBase: KRunner Usage&linkend;</para>
 
368
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
369
>&kde;</glossseealso
 
370
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
371
>&plasma;</glossseealso
 
372
> </glossdef>
 
373
                </glossentry>
 
374
                <glossentry id="gloss-kwin">
 
375
                        <glossterm
 
376
>KWin</glossterm>
 
377
                        <glossdef
 
378
><para
 
379
>KWin on aknahaldur. See võimaldab muuta akende dekoratsioone ja rakendada teemasid. &kde; SC 4 puhul toetab KWin ka ruumilisi töölauaefekte.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/KWin"&linkmid;UserBase: KWin&linkend;</para>
 
380
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
381
>&kde;</glossseealso
 
382
> <glossseealso otherterm="gloss-xserver"
 
383
>&X-Server;</glossseealso
 
384
> </glossdef>
 
385
                </glossentry>
 
386
                <glossentry id="gloss-minicli">
 
387
                        <glossterm
 
388
>Minikäsurida</glossterm>
 
389
                        <glossdef
 
390
><para
 
391
>Minikäsurida on seesama, mis KRunner.</para>
 
392
                                <glossseealso otherterm="gloss-krunner"
 
393
>KRunner</glossseealso>
 
394
                        </glossdef>
 
395
                </glossentry>
 
396
                <glossentry id="gloss-pager">
 
397
                        <glossterm
 
398
>Töölaua vahetaja</glossterm>
 
399
                        <glossdef
 
400
><para
 
401
>Töölaua vahetaja on väike programm või paneeliaplett, mis näitab akende positsiooni sinu töölaual ning kui sul peaks olema mitu virtuaalset töölauda, siis tavaliselt nende kõigi ülevaadet.</para>
 
402
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
403
>&kde;</glossseealso
 
404
> <glossseealso otherterm="gloss-kickoff"
 
405
>Kickoff</glossseealso
 
406
> <glossseealso otherterm="gloss-kicker"
 
407
>Kicker</glossseealso
 
408
> <glossseealso otherterm="gloss-panel"
 
409
>Paneel</glossseealso
 
410
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
411
>&plasma;</glossseealso
 
412
> <glossseealso otherterm="gloss-virtualdesktops"
 
413
>Virtuaalsed töölauad</glossseealso
 
414
> </glossdef>
 
415
                </glossentry>
 
416
                <glossentry id="gloss-systemsettings">
 
417
                        <glossterm
 
418
>Süsteemi seadistused</glossterm>
 
419
                        <glossdef
 
420
><para
 
421
>See on &kde; juhtimiskeskuse projekt. Süsteemi seadistused võimaldavad kohandada peaaegu kõike, mida &kde;s üldse seadistada saab.</para>
 
422
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
423
>&kde;</glossseealso
 
424
> <glossseealso otherterm="gloss-kinfocenter"
 
425
>KInfoCenter</glossseealso
 
426
> </glossdef>
 
427
                </glossentry>
 
428
        </glossdiv>
 
429
        
 
430
        <glossdiv id="glossdiv-desktop-terminology">
 
431
                <title
 
432
>Töölauaterminid</title>
 
433
                <glossentry id="gloss-activities">
 
434
                        <glossterm
 
435
>Tegevused</glossterm>
 
436
                        <glossdef
 
437
><para
 
438
>Tegevused on &plasma; vidinate komplektid, millel on oma taustapilt.&newpara; Need sarnanevad mõnevõrra virtuaalsete töölaudadega, aga pole siiski sama. Nii võib olla näiteks "töötegevus", kus jooksevad RSS-uudistevood, märkmed täitmist ootavate ülesannete kohta, kataloogivaade tööga seotud failidega ning tagasihoidlik taustapilt.&newpara; Selle kõrval võib olla "vaba aja tegevus", mis pakub perekonna- ja koerafotode eelvaatlusi, RSS-uudisvooge sinu lemmikajaveebideest, kataloogivaadet filmikoguga, Twitteri apletti ja mõistagi Iron Maideni taustapilti, mis läks sulle hinge juba 1980. aastatel.&newpara; Täpselt kell 17.00 lülitud töötegevusele vaba aja tegevusele.&newpara; Täpsem teave: &newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;</para>
 
439
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
440
>&kde;</glossseealso
 
441
> <glossseealso otherterm="gloss-virtualdesktops"
 
442
>Virtuaalsed töölauad</glossseealso
 
443
> </glossdef>
 
444
                </glossentry>
 
445
                <glossentry id="gloss-containment">
 
446
                        <glossterm
 
447
>Konteiner</glossterm>
 
448
                        <glossdef
 
449
><para
 
450
>Konteiner on tipptaseme vidinate rühm. Iga konteiner haldab oma vidinatekomplekti paigutust ja seadistusandmeid sõltumatult teistest konteineritest.&newpara; Sel moel võid rühmitada vidinaid konteineris vastavalt nende tähtsusele sinu tegemistes, mitte ei pea aga leppima kataloogide rühmitamisega.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;</para>
 
451
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
452
>&kde;</glossseealso
 
453
> <glossseealso otherterm="gloss-widget"
 
454
>Vidin</glossseealso
 
455
> </glossdef>
 
456
                </glossentry>
 
457
                <glossentry id="gloss-draganddrop">
 
458
                        <glossterm
 
459
>Lohistamine</glossterm>
 
460
                        <glossdef
 
461
><para
 
462
>See meetod püüab asendada paljud tegevused, mis muidu kaasnevad failide kopeerimisega ühest kohast teise, teatud hiiretegevusega, &eg; võib klõpsata mingil ikoonil &konqueror;is, viia hiir hiirenuppu all hoides teise aknasse ja seal seda lahti lastes (objekti "kukutades") ongi kopeerimine teostatud.</para>
 
463
                                <glossseealso otherterm="gloss-konqueror"
 
464
>&konqueror;</glossseealso>
 
465
                        </glossdef>
 
466
                </glossentry>
 
467
                <glossentry id="gloss-extender">
 
468
                        <glossterm
 
469
>Laiendaja</glossterm>
 
470
                        <glossdef
 
471
><para
 
472
>Laiendajad on erilaadsed hüpikud, mis kasvavad välja näiteks &plasma; paneelist. Laiendajatel on lahutatavad osad. Laiendajad on päris uus asi, mis on &plasma;s kasutusel alates &kde; 4.2-st. Kuiserver (liides, mis koondab kokku kõik pikemat aega töötavad tööd ja paigutab need ühte aknasse) kasutab laiendajaid, nii et sul on võimalik lahti haakida konkreetsed tööd ja jälgida nende edenemist eraldi.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;</para>
 
473
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
474
>&kde;</glossseealso
 
475
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
476
>&plasma;</glossseealso
 
477
> </glossdef>
 
478
                </glossentry>
 
479
                <glossentry id="gloss-gnome">
 
480
                        <glossterm
 
481
><acronym
 
482
>GNOME</acronym
 
483
></glossterm>
 
484
                        <glossdef>
 
485
                                <para
 
486
>&emstart;G&emend;NU &emstart;N&emend;etwork &emstart;O&emend;bject &emstart;M&emend;odel &emstart;E&emend;nvironment on üks juhtivamaid &UNIX; &GUI;sid.</para>
 
487
                                <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
488
>&GUI;</glossseealso>
 
489
                        </glossdef>
 
490
                </glossentry>
 
491
                <glossentry id="gloss-gui">
 
492
                        <glossterm
 
493
>&GUI;</glossterm>
 
494
                        <glossdef
 
495
><para
 
496
>See on lühend, mis tähendab graafilist kasutajaliidest (&emstart;G&emend;raphical &emstart;U&emend;ser &emstart;I&emend;nterface). Iga töölaua keskkond (näiteks &kde;) on &GUI;. Enamik &GUI;sid toetab hiire kasutamist ja/või aknaid rakenduste haldamiseks.</para>
 
497
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
498
>&kde;</glossseealso>
 
499
                        </glossdef>
 
500
                </glossentry>
 
501
                <glossentry id="gloss-homedirectory">
 
502
                        <glossterm
 
503
>Kodukataloog</glossterm>
 
504
                        <glossdef
 
505
><para
 
506
>See on koht süsteemis, kus paiknevad kõik sinu failid. Sa võid salvestada faile ka mujale kui sellesse kataloogi, kuid kõik rakendused pakuvad vaikimisi salvestamiskohana välja just selle kataloogi. Ja elu ongi palju lihtsam, kui hoiad kõiki oma asju siin üheskoos.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Home_directory"&linkmid;Wikipedia: Home Directory&linkend;</para>
 
507
                                <glossseealso otherterm="gloss-dolphin"
 
508
>&dolphin;</glossseealso>
 
509
                        </glossdef>
 
510
                </glossentry>
 
511
                <glossentry id="gloss-kde">
 
512
                        <glossterm
 
513
>&kde;</glossterm>
 
514
                        <glossdef
 
515
><para
 
516
>Lühend väljendist "K Desktop Environment" (K töökeskkond), mis on üks juhtivamaid &UNIX; süsteemide &GUI;sid. Täpsemat teavet annab &linkstart; "http://www.kde.org"&linkmid;www.kde.org&linkend;.&newpara; &kde; on palju enam kui lihtsalt tarkvara. See on kogukond, mis koosneb programmeerijatest, tõlkijatest, kaastöölistest, kunstnikest, kirjutajatest, levitajatest ja kasutajatest kogu maailmas. Meie rahvusvaheline tehnoloogiameeskond on seadnud sihiks luua parimat vaba tarkvara arvutikasutajatele. Nii &kde; kaastöötajaid kui ka kasutajaid ja poolehoidjaid võib leida kogu maailmast, kus nad abistavad teisi, levitavad uudiseid või ka lihtsalt naudivad pakutavat,.</para>
 
517
                                <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
518
>&GUI;</glossseealso>
 
519
                        </glossdef>
 
520
                </glossentry>
 
521
                <glossentry id="gloss-kicker">
 
522
                        <glossterm
 
523
><acronym
 
524
>&kicker;</acronym
 
525
></glossterm>
 
526
                        <glossdef>
 
527
                                <para
 
528
>&kde; 3 ajal muudetava asukohaga riba tavaliselt ekraani allosas (mõnikord nimetati seda ka paneeliks), milles asusid rakenduste käivitajad, töölaua vahetaja ning töötavate rakenduste nupud.</para>
 
529
<glossseealso otherterm="gloss-panel"
 
530
>Paneel</glossseealso
 
531
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
532
>&plasma;</glossseealso
 
533
> </glossdef>
 
534
                </glossentry>
 
535
                <glossentry id="gloss-kickoff">
 
536
                        <glossterm
 
537
><acronym
 
538
>&kickoff;</acronym
 
539
></glossterm>
 
540
                        <glossdef>
 
541
                                <para
 
542
>&kde; SC 4 (ja mõningate hilisemate &kde; 3 versioonide) puhul käivitamismenüü, milles rakendused on rühmitatud funktsionaalsetesse gruppidesse. Klassikalise menüü "Kõige enam kasutatud rakenduste" asemel on siin "Lemmikud", millesse saab rakendusi omatahtsi lisada. Paremklõps pakub samuti võimalust lisada rakendusi töölauale või paneelile. Kiiresti pääseb vähem tarvitamist leidvatele rakendustele ligi otsingukasti abil. Võimalik on kasutada küll ka teisi menüüsid, sest soovi või vajaduse korral võimaldab &kde; SC 4 tarvitusele võtta ka rohkem kui ühe käivitaja.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://home.kde.org/~binner/kickoff/sneak_preview.html"&linkmid;Kickoff Sneak Preview&linkend;</para>
 
543
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
544
>&kde;</glossseealso
 
545
> <glossseealso otherterm="gloss-pager"
 
546
>Töölaua vahetaja</glossseealso
 
547
> <glossseealso otherterm="gloss-panel"
 
548
>Paneel</glossseealso
 
549
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
550
>&plasma;</glossseealso
 
551
> </glossdef>
 
552
                </glossentry>
 
553
                <glossentry id="gloss-oxygen">
 
554
                        <glossterm
 
555
><acronym
 
556
>Oxygen</acronym
 
557
></glossterm>
 
558
                        <glossdef>
 
559
                                <para
 
560
>Oxygen on &kde; SC 4 vaiketeema. See loodi sihiga tuua töölauale "uut hingamist", eemaldades lihtsakoelised koomilised ikoonid ja asendades need puhta teema ja fotorealistlike ikoonidega. Oxygen kasutab küllastumata värvipaletti, et vältida ikoonide muutumist tähelepanu röövijaks, ning detailsust võimaldavat skaleeritavat graafikat (SVG).&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Oxygen_Project"&linkmid;Wikipedia: Oxygen Project&linkend;&newpara; &linkstart;"http://www.oxygen-icons.org/?cat=3"&linkmid;Oxygeni ikoonid&linkend;</para>
 
561
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
562
>&kde;</glossseealso
 
563
> <glossseealso otherterm="gloss-ksvg"
 
564
>KSVG</glossseealso
 
565
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
566
>&plasma;</glossseealso
 
567
> </glossdef>
 
568
                </glossentry>
 
569
                <glossentry id="gloss-panel">
 
570
                        <glossterm
 
571
>Paneel</glossterm>
 
572
                        <glossdef
 
573
><para
 
574
>Tähistab paneeli, mis enamasti asetseb ekraani allservas.</para>
 
575
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
576
>&kde;</glossseealso
 
577
> <glossseealso otherterm="gloss-kicker"
 
578
>&kicker;</glossseealso
 
579
> <glossseealso otherterm="gloss-kickoff"
 
580
>&kickoff;</glossseealso
 
581
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
582
>&plasma;</glossseealso
 
583
> </glossdef>
 
584
                </glossentry>
 
585
                <glossentry id="gloss-plasma">
 
586
                        <glossterm
 
587
>Plasma</glossterm>
 
588
                        <glossdef
 
589
><para
 
590
>&kde; SC 4 puhul asendab &plasma; töölaud KDesktopi, &kicker;i ja SuperKaramba vidinamootori. Aplette nimetatakse plasmoidideks ning need ulatuvad väga lihtsatest vidinatest minirakendusteni, näiteks kalkulaator või sõnaraamat. Toetatud on vidinad ka teistest allikatest, näiteks SuperKaramba või <trademark
 
591
>Google</trademark
 
592
>'i vidinad.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_(KDE)"&linkmid;Wikipedia: Plasma&linkend;&newpara; &linkstart;"http://plasma.kde.org/cms/1107/"&linkmid;Plasma veebilehekülg&linkend;&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Tutorials/TweakingPlasma"&linkmid;Tweaking Plasma&linkend;</para>
 
593
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
594
>&kde;</glossseealso
 
595
> <glossseealso otherterm="gloss-kicker"
 
596
>&kicker;</glossseealso
 
597
> <glossseealso otherterm="gloss-widget"
 
598
>Vidin</glossseealso
 
599
> </glossdef>
 
600
                </glossentry>
 
601
                <glossentry id="gloss-ripping">
 
602
                        <glossterm
 
603
>Rippimine</glossterm>
 
604
                        <glossdef
 
605
><para
 
606
>Protsess, mis tähistab heliandmete lugemist &cdrom;ilt ja nende salvestamist kõvakettale.</para>
 
607
                        </glossdef>
 
608
                </glossentry>
 
609
                <glossentry id="gloss-virtualdesktops">
 
610
                        <glossterm
 
611
>Virtuaalsed töölauad</glossterm>
 
612
                        <glossdef
 
613
><para
 
614
>&UNIX; aknahaldurite üks levinumaid ideid ongi virtuaalsed töölauad. See tähendab, et sinu käsutuses ei ole ainult üks ekraan, kuhu asetada oma aknaid, vaid mitu. Kui lülitud teisele töölauale (tavaliselt töölaua vahetaja abil), näed ainult neid aknaid, mille oled sellel uuel töölaual käivitanud või sinna liigutanud. Akna võib teha ka "kleepuvaks", mis tähendab, et seda näeb kõigil virtuaalsetel töölaudadel.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;</para>
 
615
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
616
>&kde;</glossseealso
 
617
> <glossseealso otherterm="gloss-kickoff"
 
618
>&kickoff;</glossseealso
 
619
> <glossseealso otherterm="gloss-pager"
 
620
>Töölaua vahetaja</glossseealso
 
621
> </glossdef>
 
622
                </glossentry>
 
623
                <glossentry id="gloss-zui">
 
624
                        <glossterm
 
625
><acronym
 
626
>ZUI</acronym
 
627
></glossterm>
 
628
                        <glossdef
 
629
><para
 
630
>Suurendusega kasutajaliides. &emstart;Vähendades saavad kasutajad ülevaate kõigist objektide rühmitamistest, mida nad on ette võtnud. Need rühmad võivad kajastada projekte, mille kallal töötad, olla kasutusel eri failikomplektide korraldamiseks jne. Hiirekursorit mõne rühma kohale viies või klõpsates saab kasutaja kas eelvaate rühma kohta või siis selle rühma suurenduse, mida kuvatakse kogu füüsilisel ekraanil.&emend; --Aaron Seigo&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://userbase.kde.org/Plasma"&linkmid;Plasma FAQ&linkend;</para>
 
631
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
632
>&kde;</glossseealso
 
633
> <glossseealso otherterm="gloss-ksvg"
 
634
>KSVG</glossseealso
 
635
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
636
>&plasma;</glossseealso
 
637
> </glossdef>
 
638
                </glossentry>
 
639
        </glossdiv>
 
640
        
 
641
        <glossdiv id="kde-development">
 
642
                <title
 
643
>&kde; arendus</title>
 
644
                <glossentry id="gloss-qt">
 
645
                        <glossterm
 
646
>&Qt;</glossterm>
 
647
                        <glossdef
 
648
><para
 
649
>&kde; &GUI; on rajatud &Qt; tööriistakomplekti peale, mis pakub arvukalt töölaua konstrueerimiseks vajalikke graafilisi elemente (niinimetatud "vidinad"). Täpsemat infot &Qt; kohta leiab internetist &linkstart; "http://qt.nokia.com/"&linkmid;http://qt.nokia.com/&linkend;.</para>
 
650
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
651
>&kde;</glossseealso
 
652
> <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
653
>&GUI;</glossseealso
 
654
> <glossseealso otherterm="gloss-widget"
 
655
>Element</glossseealso
 
656
> </glossdef>
 
657
                </glossentry>
 
658
                <glossentry id="gloss-git">
 
659
                         <glossterm
 
660
>Git</glossterm>
 
661
                          <glossdef
 
662
><para
 
663
>Git on vaba ja avatud lähtekoodiga distributiivne versioonihaldussüsteem, mis on loodud haldama nii väikeseid kui ka väga suuri projekte kiiresti ja tõhusalt.&newpara; Iga Giti kloon on täieõiguslik hoidla kogu oma ajalooga ning täieliku versioonide jälgimise võimalusega, mis ei sõltu võrguühenduse olemasolust ega kesksest serverist. Harude loomine ja ühendamine käib kiiresti ja hõlpsalt.&newpara; Giti kasutatakse failide versioonide haldamiseks samamoodi nagu näiteks Mercuriali, Bazaari, Subversionit, CVS-i, Perforce'i ja Visual SoruceSafe'i.&newpara; On otsustatud, et Git saab &kde; peamiseks versioonihaldussüsteemiks senise SVN-i asemel. Seda juba kasutavadki mõned &kde; projektid, näites Konversation ja Amarok.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://git-scm.com/"&linkmid;Giti kodulehekülg&linkend;</para>
 
664
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
665
>&kde;</glossseealso
 
666
> <glossseealso otherterm="gloss-svn"
 
667
>SVN</glossseealso
 
668
> </glossdef>
 
669
                </glossentry>
 
670
                <glossentry id="gloss-i18n">
 
671
                        <glossterm
 
672
>i18n</glossterm>
 
673
                        <glossdef
 
674
><para
 
675
>Lühend, mis tähistab "internatsionaliseerimist". &kde; toetab paljusid keeli ning mitmed i18n tehnoloogiad muudavad õige lihtsaks tõlkida neisse keeltesse nii &GUI; kui ka &kde; dokumentatsioon. Rohkem infot i18n ja tõlkijate tegevuse kohta leiab internetist &linkstart; "http://l10n.kde.org"&linkmid;l10n.kde.org&linkend;.</para>
 
676
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
677
>&kde;</glossseealso
 
678
> <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
679
>&GUI;</glossseealso
 
680
> </glossdef>
 
681
                </glossentry>
 
682
                <glossentry id="gloss-kross">
 
683
                        <glossterm
 
684
>Kross</glossterm>
 
685
                        <glossdef
 
686
><para
 
687
>Kross on skriptimise raamistik, mis võimaldab kasutada paljusid skriptikeeli. Pluginasüsteem lubab tulevikus toetada veelgi rohkem keeli.</para>
 
688
                                <glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
689
>&kde;</glossseealso>
 
690
                        </glossdef>
 
691
                </glossentry>
 
692
                <glossentry id="gloss-kdom">
 
693
                        <glossterm
 
694
>KDOM</glossterm>
 
695
                        <glossdef
 
696
><para
 
697
>KParti moodul, mis muudab KHTML-i <acronym
 
698
>DOM</acronym
 
699
>-i (&emstart;D&emend;ocument &emstart;O&emend;bject &emstart;M&emend;odel, dokumendi objektimudel) renderdamisvõimalused kättesaadavaks kõigile rakendustele. KSVG2 ongi &kde; SC 4-s KDOM-i põhine.</para>
 
700
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
701
>&kde;</glossseealso
 
702
> <glossseealso otherterm="gloss-khtml"
 
703
>KHTML</glossseealso
 
704
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
705
>KParts</glossseealso
 
706
> <glossseealso otherterm="gloss-khtml"
 
707
>KSVG</glossseealso
 
708
> </glossdef>
 
709
                </glossentry>
 
710
                <glossentry id="gloss-kjs">
 
711
                        <glossterm
 
712
>KJS</glossterm>
 
713
                        <glossdef
 
714
><para
 
715
>&kde; platvormi JavaScripti mootor.</para>
 
716
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
717
>&kde;</glossseealso
 
718
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
719
>KParts</glossseealso
 
720
> <glossseealso otherterm="gloss-plasma"
 
721
>&plasma;</glossseealso
 
722
> </glossdef>
 
723
                </glossentry>
 
724
                <glossentry id="gloss-ksvg">
 
725
                        <glossterm
 
726
>KSVG</glossterm>
 
727
                        <glossdef
 
728
><para
 
729
>KSVG toetab skaleeritavat vektorgraafikat KHTML-i brauserites. KSVG2 laiendab selle võimaluse &kde; SC 4-le.</para>
 
730
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
731
>&kde;</glossseealso
 
732
> <glossseealso otherterm="gloss-khtml"
 
733
>KHTML</glossseealso
 
734
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
735
>KParts</glossseealso
 
736
> </glossdef>
 
737
                </glossentry>
 
738
                <glossentry id="gloss-l10n">
 
739
                        <glossterm
 
740
>l10n</glossterm>
 
741
                        <glossdef
 
742
><para
 
743
>Lühend, mis tähistab "lokaliseerimist" ehk rakenduse kohandamist kohalikele vajadustele. See hõlmab &eg; rahaühikuid ja ajaesituse vormistust.</para>
 
744
                                <glossseealso otherterm="gloss-i18n"
 
745
>i18n</glossseealso>
 
746
                        </glossdef>
 
747
                </glossentry>
 
748
                <glossentry id="gloss-soprano">
 
749
                        <glossterm
 
750
>Soprano</glossterm>
 
751
                        <glossdef
 
752
><para
 
753
>Soprano on Nepomuki allprojekt, mis pakub hoidlat kogutud teabele, näiteks siltidele, hinnangutele &etc; See muudab teabe kättesaadavaks Strigile.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Soprano_(KDE)"&linkmid;Wikipedia: Soprano&linkend;</para>
 
754
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
755
>&kde;</glossseealso
 
756
> <glossseealso otherterm="gloss-nepomuk"
 
757
>Nepomuk</glossseealso
 
758
> <glossseealso otherterm="gloss-strigi"
 
759
>Strigi</glossseealso
 
760
> </glossdef>
 
761
                </glossentry
 
762
>       
 
763
                <glossentry id="gloss-strigi">
 
764
                        <glossterm
 
765
>Strigi</glossterm>
 
766
                        <glossdef
 
767
><para
 
768
>Põhjaliku indekseerimisvõimega otsimisdeemon Strigi püüab oma võimetele vaatamata olla kiire ja lihtne. See kasutab SHA-1 räsi, mis aitab tuvastada topeltfaile.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Strigi"&linkmid;Wikipedia: Strigi&linkend;</para>
 
769
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
770
>&kde;</glossseealso
 
771
> <glossseealso otherterm="gloss-nepomuk"
 
772
>Nepomuk</glossseealso
 
773
> <glossseealso otherterm="gloss-soprano"
 
774
>Soprano</glossseealso
 
775
> </glossdef>
 
776
                </glossentry>
 
777
                <glossentry id="gloss-widget">
 
778
                        <glossterm
 
779
>Element</glossterm>
 
780
                        <glossdef
 
781
><para
 
782
>Graafilised elemendid, näiteks kerimisribad, nupud või sisendväljad, mida &kde; on kasutanud &GUI; loomisel. </para>
 
783
<glossseealso otherterm="gloss-kde"
 
784
>&kde;</glossseealso
 
785
> <glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
786
>&GUI;</glossseealso
 
787
> </glossdef>
 
788
                </glossentry>
 
789
                <glossentry id="gloss-svn">
 
790
                         <glossterm
 
791
><acronym
 
792
>SVN</acronym
 
793
></glossterm>
 
794
                          <glossdef
 
795
><para
 
796
>Lühend sõnast &emstart;Subversion&emend;, mis on versioonihaldussüsteem. <acronym
 
797
>SVN</acronym
 
798
> on elegantne meetod hallata failiversioone, mis võimaldab enam kui ühel arendajal töötada korraga ühe ja sama projekti kallal. Infot selle kohta, kuidas hankida &kde; lähtetekstide viimane (arendajate) versioon anonüümse <acronym
 
799
>SVN</acronym
 
800
>-i abil, leiab internetis &linkstart;"http://developer.kde.org/source/anonsvn.html"&linkmid;http://developer.kde.org/source/anonsvn.html&linkend;.&newpara; <acronym
 
801
>SVN</acronym
 
802
>-i enda kohta leiab rohkem infot aadressil &linkstart;"http://subversion.tigris.org/"&linkmid;http://subversion.tigris.org/&linkend;.</para>
 
803
                          <glossseealso otherterm="gloss-git"
 
804
>Git</glossseealso>
 
805
                          </glossdef>
 
806
                </glossentry>
 
807
                <glossentry id="gloss-xmlgui">
 
808
                        <glossterm
 
809
>XMLGUI</glossterm>
 
810
                        <glossdef
 
811
><para
 
812
>Programmeerijate raamistik kasutajaliidese kujundamiseks. Seda kasutab ulatuslikult ära KParts.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/XMLGUI"&linkmid;Wikipedia: XMLGUI&linkend;&newpara; &linkstart;"http://en.wikipedia.org/wiki/Qt_Style_Sheets"&linkmid;Wikipedia: Qt Style Sheets&linkend;</para>
 
813
<glossseealso otherterm="gloss-gui"
 
814
>&GUI;</glossseealso
 
815
> <glossseealso otherterm="gloss-kparts"
 
816
>Kparts</glossseealso
 
817
> <glossseealso otherterm="gloss-qt"
 
818
>&Qt;</glossseealso
 
819
> </glossdef>
 
820
                </glossentry>
 
821
        </glossdiv>
 
822
        
 
823
        <glossdiv id="glossdiv-misc">
 
824
                <title
 
825
>Varia</title>
 
826
                <glossentry id="gloss-rfc">
 
827
                        <glossterm
 
828
><acronym
 
829
>RFC</acronym
 
830
></glossterm>
 
831
                        <glossdef
 
832
><para
 
833
>Lühend, mis tähendab "soovitakse kommentaare" (&emstart;R&emend;equest &emstart;F&emend;or &emstart;C&emend;omment). See on levinud viis avaldada uusi mõtteid protokollide või protseduuride kohta ning anda need aruteluks interneti-kogukonnale. Kuigi ükski <acronym
 
834
>RFC</acronym
 
835
> ei ole kohustuslik, püüavad paljud rakendused neid järgida, kui kogukond on oma heakskiidu andnud.&newpara; Rohkem infot <acronym
 
836
>RFC</acronym
 
837
>-de kohta leiab &linkstart;"http://www.rfc-editor.org"&linkmid;RFC koduleheküljelt&linkend;.</para>
 
838
                        </glossdef>
 
839
                </glossentry
 
840
>       
 
841
        </glossdiv>
 
842
        
 
843
        <glossdiv id="glossdiv-protocols">
 
844
                <title
 
845
>Mitmesugused protokollid</title>
 
846
                <glossentry id="gloss-smb">
 
847
                        <glossterm
 
848
><acronym
 
849
>SMB</acronym
 
850
></glossterm>
 
851
                        <glossdef
 
852
><para
 
853
>Lühend sõnadest &emstart;S&emend;erver &emstart;M&emend;essage &emstart;B&emend;lock. See on võrguprotokoll, mida kasutavad &Microsoft; &Windows; võrgud teiste arvutite failisüsteemidele ligipääsemiseks.</para>
 
854
                                <glossseealso otherterm="gloss-ioslave"
 
855
><acronym
 
856
>IO</acronym
 
857
> moodul</glossseealso>
 
858
                        </glossdef>
 
859
                </glossentry>
 
860
                <glossentry id="gloss-irc">
 
861
                        <glossterm
 
862
><acronym
 
863
>IRC</acronym
 
864
></glossterm>
 
865
                        <glossdef
 
866
><para
 
867
>Lühend, mis tähendab "interneti retranslatsioonivestlust" (&emstart;I&emend;nternet &emstart;R&emend;elay &emstart;C&emend;hat). See protokoll, mille määratleb <acronym
 
868
>RFC</acronym
 
869
> 1459, käsitleb internetis reaalajas vestlemise võimalust.</para>
 
870
                                <glossseealso otherterm="gloss-rfc"
 
871
><acronym
 
872
>RFC</acronym
 
873
></glossseealso>
 
874
                        </glossdef>
 
875
                </glossentry>
 
876
                <glossentry id="gloss-host">
 
877
                        <glossterm
 
878
>Masin (host)</glossterm>
 
879
                        <glossdef
 
880
><para
 
881
>See võib olla kas nimi failis <filename
 
882
>/etc/hosts</filename
 
883
> (<systemitem class="systemname"
 
884
>minuarvuti</systemitem
 
885
>), internetis kasutatav nimi (<systemitem class="systemname"
 
886
>www.kde.org</systemitem
 
887
>) või IP-aadress (<systemitem
 
888
>192.168..0.10</systemitem
 
889
>). </para>
 
890
                        </glossdef>
 
891
                </glossentry>
 
892
        </glossdiv>
 
893
&glossary-kdeprinting; </glossary>