4
<!DOCTYPE glossary PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
5
"customization/dtd/kdex.dtd" [
6
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
7
<!ENTITY % Estonian "INCLUDE">
8
<!ENTITY glossary-kdeprinting SYSTEM "kdeprintingglossary.docbook">
11
<glossary id="glossary">
13
<glossdiv id="glossdiv-printing">
18
<glossentry id="gloss-acl">
25
>Lühend, tähendab ligipääsu kontrollimise loendit (inglise keeles &emstart;A&emend;ccess &emstart;C&emend;ontrol &emstart;L&emend;ists). ACLide abil kontrollitakse, kas antud (autenditud ) kasutajal on õigus midagi kasutada. &CUPS;il on esialgne ja rohmakas ACL tugi trükkimise tarbeks; järgmistes versioonides on tugi loodetavasti parem. </para>
26
<glossseealso otherterm="gloss-authentication"
27
>Autentimine</glossseealso>
31
<glossentry id="gloss-appsocketprotocol">
33
>AppSocketi protokoll</glossterm>
36
>AppSocket on protokoll trükiandmete ülekandmiseks, mille kohta kasutatakse sageli ka mõistet "TCP/IP otsetrükkimine". &Hewlett-Packard; võttis AppSocketi kasutusele, täiendas seda veidi ning on ümbernimetatuna väga edukalt suutnud turustada kaubamärgi "&HP; JetDirect" all...</para>
37
<glossseealso otherterm="gloss-hpjetdirectprotocol"
38
>&HP; JetDirect protokoll</glossseealso
39
> <glossseealso otherterm="gloss-directtcpipprinting"
40
>TCP/IP otsetrükkimine</glossseealso
44
<glossentry id="gloss-apsfilter">
46
>APSfilter</glossterm>
49
>APSfilter on kasutusel peamiselt "klassikalise" &UNIX; trükkimise (BSD-stiilis LPD) kontekstis. See on keerukas shelliskript, mis esitleb end "kõik-ühes" filtriprogrammina. Tegelikult aga kutsub APSfilter vajalike tööde tegemiseks välja "tegelikud filtrid". Ta saadab trükitööd automaatselt läbi filtrite, tuginedes trükitava faili algsele failitüübi analüüsile. Selle kirjutas ja arendas välja Andreas Klemm.&newpara; APSfilter sarnaneb Magicfilteriga ja kasutab enamasti failiteisenduseks Ghostscripti. Mõnes Linuxi distributsioonis (näiteks &SuSE;) on kasutusel APSfilter, teistes Magicfilter (näiteks &RedHat;), kolmandad lasevad valida mõlema vahel (näiteks *BSD).&newpara; &CUPS; &emstart;ei vaja&emend; APSfilterit, sest ta kasutab omaenda tüübituvastust (tugineb &MIME; tüüpidele) ning rakendab omaenda filtreerimisloogikat.</para>
50
<glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
51
>Ghostscript</glossseealso
52
> <glossseealso otherterm="gloss-magicfilter"
53
>Magicfilter</glossseealso
54
> <glossseealso otherterm="gloss-mimetypes"
55
>&MIME; tüübid</glossseealso
56
> <glossseealso otherterm="gloss-printcap"
57
>printcap</glossseealso
61
<glossentry id="gloss-authentication">
63
>Autentimine</glossterm>
66
>Teatud isiku identiteedi tuvastamist (näiteks kasutajatunnuse/parooli või sertifikaadi abil) nimetatakse sageli autentimiseks. Kui sa oled autenditud, võid saada (või ka mitte saada) ligipääsu soovitud ressursile näiteks vastavalt ACL-ile.</para>
67
<glossseealso otherterm="gloss-acl"
68
>ACL-id</glossseealso>
72
<glossentry id="gloss-bidirectionalcommunication">
74
>Kahesuunaline kommunikatsioon</glossterm>
77
>Trükkimise kontekstis võib server või masin saada printerilt tagasi lisainfot (olekuteateid &etc;) kas vastavalt esitatud päringule või ka ilma selleta. AppSocket ( = &HP; JetDirect), &CUPS; ja IPP toetavad kahesuunalist kommunikatsiooni, LPR/LPD ja BSD-stiilis trükkimine mitte...</para>
78
<glossseealso otherterm="gloss-appsocketprotocol"
79
>AppSocket protokoll</glossseealso
80
> <glossseealso otherterm="gloss-cups"
82
> <glossseealso otherterm="gloss-directtcpipprinting"
83
>TCP/IP otsetrükkimine</glossseealso
84
> <glossseealso otherterm="gloss-hpjetdirectprotocol"
85
>&HP; JetDirect</glossseealso
86
> <glossseealso otherterm="gloss-ipp"
88
> <glossseealso otherterm="gloss-lprlpd"
89
>LPR/LPD</glossseealso
93
<glossentry id="gloss-bsdstyleprinting">
95
>BSD-stiilis trükkimine</glossterm>
98
>Üldine mõiste mitmesuguste traditsioonilise &UNIX; trükkimismeetodi variantide kohta. Selle esimene versioon loodi 1970. aastate algul BSD &UNIX; tarbeks, kuid alles 1990. aastal leidis see kirjelduse &linkstart;"http://www.rfc.net/rfc1179.html"&linkmid;RFC 1179&linkend;-s.&newpara; Ajal, mil BSD "kaugtrükkimine" välja mõeldi, olid printerid jadapordi või mingil muul otsesel moel ühendatud masinaga (toonane internet koosnes vaevalt sajast sõlmest!), nad kasutasid laua alla asetatud kastist välja venivat paberirulli, mida andis ette kerimismehhanism, ning tagusid mehaaniliselt paberile lihtsa ASCII teksti ridu. Printerist välja tuli siksakina kokku volditud "paberimadu". Kaugtrükkimine tähendas seda, et naabertoas asuv masin saatis kohale faili ja palus luba seda trükkida.&newpara; Oh, kuidas küll tehnoloogia on muutunud! Printerid kasutavad enamasti kindlas vormingus paberilehti, nende "mõistus" võimaldab välja arvutada rasterpilte kas või paljudele lehtedele korraga, mida neile saadetakse mõne võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL) vahendusel. Paljud võrgusõlmed on omaette isandad, protsessori, mälu, kõvaketta ja operatsioonisüsteemiga, ning nende taga on võrk, kus on potentsiaalselt miljoneid kasutajaid...&newpara; &UNIX; paindlikkuse eredaimaks näiteks ongi võib-olla see, et "reatrükk" töötab tänapäevani veatult ka kõige uuematest süsteemides. Kuid käes on aeg, et ilmuks midagi oluliselt uuemat -- nimelt IPP. </para>
99
<glossseealso otherterm="gloss-ipp"
101
> <glossseealso otherterm="gloss-cups"
102
>&CUPS;</glossseealso
103
> <glossseealso otherterm="gloss-lprlpd"
104
>LPR/LPD trükkimine</glossseealso
108
<glossentry id="gloss-cups">
113
>Lühend, mis tähendab tavaline &UNIX; trükkimissüsteem (inglise keeles &emstart;C&emend;ommon &emstart;U&emend;NIX &emstart;P&emend;rinting &emstart;S&emend;ystem). &CUPS; on kõige moodsam &UNIX; ja Linuxi trükkimissüsteem, mis pakub ka platvormiülest võimalust kasutada trükkimisteenuseid &Microsoft; &Windows; ja Apple &MacOS; klientidel. IPP-le tuginev süsteem on vaba vanamoelise BSD-stiilis trükkimise puudujääkidest, võimaldades kasutada autentimist, krüptimist ja veel palju muid asju. Samal ajal on ta piisavalt tagasiühilduv, et teda saavad kasutada ka kliendid, kes ei ole veel omaks võtnud IPP-d ja pruugivad endiselt LPR/LPD-d (BSD-stiilis).&newpara; &CUPS; suudab kontrollida iga &PostScript; printerit, kasutades tootja pakutavat PPD-d (PostScript printeri kirjeldusfail), mis esialgu oli mõeldud vaid &Microsoft; Windows NT trükkimisvajaduste rahuldamiseks. &kde; trükkimine tuleb kõige paremini välja just siis, kui kasutada &CUPS;i.&newpara; Täpsem teave:&newpara; &linkstart;"http://www.cups.org"&linkmid;&CUPS;-i kodulehekülg&linkend;</para>
114
<glossseealso otherterm="gloss-acl"
115
>ACL-id</glossseealso
116
> <glossseealso otherterm="gloss-authentication"
117
>Autentimine</glossseealso
118
> <glossseealso otherterm="gloss-bsdstyleprinting"
119
>BSD-stiilis trükkimine</glossseealso
120
> <glossseealso otherterm="gloss-ipp"
122
> <glossseealso otherterm="gloss-lprlpd"
123
>LPR/LPD</glossseealso
124
> <glossseealso otherterm="gloss-ppd"
130
<glossentry id="gloss-cupsfaq">
137
>&linkstart;"http://www.cups.org/articles.php?L+TFAQ"&linkmid;&CUPS;-FAQ&linkend; on väärtuslik materjal, mis vastab paljudele küsimustele, mida trükkimissüsteemi &CUPS; esmanäinu võib soovida pärida. </para>
141
<glossentry id="gloss-daemon">
148
>Lühend, mis tähendab ketta- ja täitmismonitor (inglise keeles &emstart;D&emend;isk &emstart;a&emend;nd &emstart;e&emend;xecution &emstart;mon&emend;itor). <acronym
150
> töötavad kõigis &UNIX; süsteemides, et täita ülesandeid sõltumatult kasutajast. Need, kellele on tuttavam &Microsoft; &Windows;, võivad deemoneid ja nende täidetavaid ülesandeid võrrelda "teenustega".&newpara; Enamikus &UNIX; süsteemides on näiteks olemas deemon LPD (reaprinterideemon, Line Printer Daemon). &CUPS;i peetakse enamasti LPD järglaseks &UNIX; maailmas ning temagi toimib deemoni vahendusel. </para>
151
<glossseealso otherterm="gloss-spooling"
152
>Spuulimine</glossseealso>
156
<glossentry id="gloss-databaselinuxprinting">
158
>Andmebaas, Linuxprinting.org</glossterm>
161
>Juba aastate eest, kui trükkimine Linuxis oli veel tõesti keeruline (enamik Linuxi kasutajaid sai pruukida vaid trükkimist käsurealt, puudusid igasugused seadmepõhised trükkimisvalikud), kogus "Linuxi trükkimise HOWTO" autor Grant Taylor oma andmebaasi nii palju infot printerite, juhtprogrammide ja filtrite kohta, kui vähegi võimalik.&newpara; Kui loodi &CUPS;, mis võimaldas PPD-de kasutamist isegi mitte-PostScript printeritel, selgus andmebaasi tegelik väärtus: kui lisada PPD-ga ühilduvatesse failidesse mõned andmed (mille sisu võib kirjeldada näiteks vastustega küsimustele "Milline seade trükib millise Ghostscripti või muu filtriga?", "Kui hästi ta seda teeb?" ja "Milliseid käsurea võtmeid saab kasutada?"), on võimalik vallandada kogu &CUPS;is peituv võimsus lisaks tavapärastele printerite juhtprogrammidele.&newpara; Nüüd on sellest arenenud laiem kontseptsioon, mis kannab nimetust "Foomatic". Foomatic avardab teatud määral muude spuulerite (LPR/LPD, LPRng, PDQ, PPR) võimalusi, kasutades mõnda &CUPS;i võtet. Linuxprinting.org-i andmebaas ei ole aga mõeldud ainult Linuxi kasutajatele, sealt leiavad väärtuslikku infot ja tarkvara ka muude &UNIX;-põhiste operatsioonisüsteemide (näiteks *BSD ja &MacOS; X) kasutajad. </para>
162
<glossseealso otherterm="gloss-foomatic"
163
>Foomatic</glossseealso
164
> <glossseealso otherterm="gloss-linuxprintingdatabase"
165
>Linuxprinting.org andmebaas</glossseealso
169
<glossentry id="gloss-directtcpipprinting">
171
>TCP/IP otsetrükkimine</glossterm>
174
>See on meetod, mis enamasti kasutab printeriga kontakteerumiseks TCP/IP porti 9100. See töötab enamiku nüüdisaegsete võrguprinteritega ning on mõnevõrra parem kui LPR/LPD, kuna on kiirem ja võimaldab töö saatnud masinal saada mõningast tagasisidet.</para>
175
<glossseealso otherterm="gloss-appsocketprotocol"
176
>AppSocket protokoll</glossseealso
177
> <glossseealso otherterm="gloss-hpjetdirectprotocol"
178
>&HP; JetDirect protokoll</glossseealso
183
<glossentry id="gloss-drivers">
185
>Juhtprogrammid, printrite juhtprogrammid</glossterm>
188
>Mõiste "printeri juhtprogramm" selles tähenduses, nagu seda kasutatakse &Microsoft; &Windows; platvormil, ei ole päris sama, mis Linuxi või &UNIX; platvormil. "Juhtprogrammi" funktsioone pakuvad &UNIX; puhul mitu erinevat moodulkomponenti omavahelises koostöös. Printerite juhtprogrammide tuumaks on "filtrid". Filtrid teisendavad antud sisendvormingus trükitavad failid muusse vormingusse, mis sobib printerile. Sageli võivad mitmed filtrid olla ühendatud terveks ahelaks, kus alles viimase teisenduse tulemus saadetakse printerile. Trükiandmete tegeliku ülekande seadmele sooritab "taustaliides". </para>
189
<glossseealso otherterm="gloss-filter"
190
>Filter</glossseealso
191
> <glossseealso otherterm="gloss-ppd"
196
<glossentry id="gloss-easysoftwareproducts">
198
>Easy Software Products</glossterm>
201
>Mike Sweeti firma, mis on andnud vabavara kogukonnale mitu olulist tarkvaratoodet, sealhulgas &linkstart; "http://gimp-print.sf.net/"&linkmid;Gimp-Print,&linkend;i esialgne versioon, &linkstart; "http://www.easysw.com/epm/"&linkmid;tarkvara pakkimise vahend EPM&linkend; ja &linkstart;"http://www.easysw.com/htmldoc/"&linkmid;HTMLDOC&linkend; (seda kasutab "Linux Documentation Project" HOWTO-de PDF-versioonide loomiseks), kuid kõige tähtsam on kindlasti &linkstart; "http://www.cups.org/"&linkmid;&CUPS;&linkend; ('tavaline &UNIX; trükkimissüsteem').&newpara; ESP finantsallikaks on &CUPS;i kommertsversioon nimetusega ESP PrintPro, millel on mõningaid professionaalidele vajalikke täiendusi. 2007. aasta veebruaris ostis ESP Print Pro ära Apple. Easy Software Products ei paku enam ESP Print Pri tarkvara ega toetust. ESP Print Pro kasutajatele anti mitteaeguv litsents, mida saab näha MyESP leheküljel. </para>
202
<glossseealso otherterm="gloss-cups"
203
>&CUPS;</glossseealso
204
> <glossseealso otherterm="gloss-esp"
206
> <glossseealso otherterm="gloss-gimpprint"
207
>Gimp-Print</glossseealso
211
<glossentry id="gloss-encryption">
213
>Krüptimine</glossterm>
216
>Väärtuslike andmete krüptimine on hindamatu väärtusega, kui kavatsed andmeid liigutada internetis või isegi intranetis.&newpara; Trükkimine traditsiooniliste protokollide abil on täiesti krüptimata -- äärmiselt lihtne on jälgida ⪚ &PostScript; või PCL andmete liikumist võrgus.&newpara; Seepärast nähti IPP-d luues ette lihtne krüptimismehhanismi plugin, mis suudab pakkuda samasuguseid võimalusi nagu HTTP liikluse krüptostandardiks kujunenud SSL ja TLS.</para>
217
<glossseealso otherterm="gloss-authentication"
218
>Autentimine</glossseealso
219
> <glossseealso otherterm="gloss-cups"
220
>&CUPS;</glossseealso
221
> <glossseealso otherterm="gloss-ipp"
223
> <glossseealso otherterm="gloss-ssl"
225
> <glossseealso otherterm="gloss-tls"
231
<glossentry id="gloss-epson">
238
>Epsoni tindiprinterid kuuluvad parimate vabavara-juhtprogrammide toega masinate sekka, sest ka firma ise ei ole kippunud eriliselt salatsema oma printerite ja nende tehniliste üksikasjadega ning on spetsifikatsioone arendajatega jaganud. Selle avatuse üks tulemusi on suurepärane trükikvaliteet, mida Gimp-Printi abil on võimalik saavutada Styluse seeria printeritel. </para>
243
<glossentry id="gloss-escapesequence">
248
>Esimesed printerid trükkisid ainult ASCII andmeid. Uue rea alustamiseks või lehe väljalükkamiseks kasutasid nad erilisi käsujadasid, mis sageli algasid märgiga [ESC]. &HP; on seda põhimõtet arendanud tänini oma PCL-keele seerias, olles nüüdseks tagasihoidlikust algusest loonud võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL). </para>
249
<glossseealso otherterm="gloss-pcl"
251
> <glossseealso otherterm="gloss-pdl"
256
<glossentry id="gloss-escp">
263
>Lühend, mis tähendab Epsoni printerikoodide standardit (inglise keeles &emstart;E&emend;pson &emstart;S&emend;tandard &emstart;C&emend;odes for &emstart;P&emend;rinters). &PostScript; ja PCL kõrval on Epsoni ESC/P üks tuntumaid ja paremaid printerikeeli.</para>
264
<glossseealso otherterm="gloss-pcl"
266
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
267
>&PostScript;</glossseealso
268
> <glossseealso otherterm="gloss-hpgl"
273
<glossentry id="gloss-esp">
280
>Lühend, mis tähendab &emstart;E&emend;asy &emstart;S&emend;oftware &emstart;P&emend;roducts ehk siis firmat, mis arendas välja &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi"). </para>
281
<glossseealso otherterm="gloss-easysoftwareproducts"
282
>Easy Software Products</glossseealso
283
> <glossseealso otherterm="gloss-cups"
284
>&CUPS;</glossseealso
289
<glossentry id="gloss-filter">
294
>Filtrid on kõige laiemas mõttes rakendused, mis võtavad sisendandmed, töötlevad neid ja läkitavad väljundandmetena edasi. Filtrid võivad andmeid muuta, aga ei pruugi seda teha.&newpara; Filtrid trükkimise puhul on rakendused, mis teisendavad mingi faili, mida soovitakse trükkida, kuid mille vorming ei sobi sellisel kujul printerile, trükitavasse vormingusse. Vahel kasutatakse sellise tulemuse saavutamiseks tervet filtriahelat, kus ühe filtri väljund on teise filtri sisend, mitte veel lõpptulemus. </para>
295
<glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
296
>Ghostscript</glossseealso
297
> <glossseealso otherterm="gloss-rip"
302
<glossentry id="gloss-foomatic">
304
>Foomatic</glossterm>
307
>Foomatic oli alguses koondnimetus mitme vahendi komplektile, mida pakkus internetis &linkstart;"http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/openprinting/database/foomatic"&linkmid;Linuxprinting.org&linkend;. Nende vahendite eesmärk oli muuta tavapäraste Ghostscripti ja muude trükifiltrite kasutamise hõlpsamaks ning avardada filtrite toimet, lisades neile uusi käsureavõtmeid või juhtprogrammide käsutäitmise seletusi.&newpara; Viimasel ajal on Foomatic kaldunud rohkem "metaspuulimis"-süsteemi poole, mis lubab seadistada trükkimis-alamsüsteemi ühendatud käsukomplekti abil (see on siiski palju keerulisem kui &kde; trükkimise &GUI;, mis teeb sedasama mitme erineva trükkimis-alamsüsteemi jaoks). </para>
311
<glossentry id="gloss-ghostscript">
313
>Ghostscript</glossterm>
316
>Ghostscript on tarkvaraline &PostScript; keele ja PDF-i ehk RIP-i interpretaator, mille esialgne arendaja oli L. Peter Deutsch. Ghostscripti <acronym
318
>-versioon on alati vabalt saadaval ja levitatav. Ghostscripti kasutatakse Linuxi ja &UNIX; maailmas väga laialdaselt &PostScript; teisendamiseks rasterandmeteks, mis sobiksid saata mitte-&PostScript;-seadmetele. Täpsem teave: &linkstart;"http://www.ghostscript.com/"&linkmid;Ghostscripti kodulehekülg&linkend;</para>
319
<glossseealso otherterm="gloss-postscript"
320
>&PostScript;</glossseealso
321
> <glossseealso otherterm="gloss-rip"
326
<glossentry id="gloss-gimpprint">
328
>Gimp-Print</glossterm>
331
>Kuigi nimi lubaks seda oletada, ei ole Gimp-Print sugugi pelgalt plugin, mida populaarne rakendus Gimp kasutab trükkimiseks -- tema koodi võib ühtlasi kompileerida...&newpara; ...PPD-de ja nendega seonduvate filtrite kogumiks, mis integreerub imeilusasti &CUPS;iga, pakkudes tuge umbes 130 erinevale printerimudelile ning võimaldades paljudel juhtudel fotokvaliteediga trükki&newpara; ...Ghostscripti filtriks, mida võib kasutada muu rakendusega, mis vajab tarkvaralist RIP-i&newpara; ...teegiks, mida saab kasutada muude rakendustega, mis vajavad rasterdusfunktsiooni.</para>
332
<glossseealso otherterm="gloss-lexmark"
333
>Lexmarki juhtprogrammid</glossseealso
334
> <glossseealso otherterm="gloss-rip"
336
> <glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
337
>Ghostscript</glossseealso
341
<glossentry id="gloss-hp">
348
>Lühend, mis tähendab &emstart;H&emend;ewlett-&emstart;Packard&emend;. See oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama omaenda Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme. Hiljem laskis firma välja juhtprogrammide paketi "HPIJS", millega kaasnes lähtekood ja vabavara litsents. HP oli selles osas esimene. HPIJS toetab enamikku HP InkJet ja DeskJet seeria praeguseid mudeleid. </para>
353
<glossentry id="gloss-hpgl">
360
>Lühend, mis tähendab &HP; graafikakeel (inglise keeles &emstart;&HP;&emend; &emstart;G&emend;raphical &emstart;L&emend;anguage). See on &HP; peamiselt plotteritele mõeldud printerikeel, ka paljude CAD-rakenduste trükiväljundiks on &HP;/GL failid.</para>
361
<glossseealso otherterm="gloss-escp"
363
> <glossseealso otherterm="gloss-pcl"
365
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
366
>&PostScript;</glossseealso
370
<glossentry id="gloss-hpjetdirectprotocol">
372
>&HP; JetDirect protokoll</glossterm>
375
>&HP; kasutusele võetud mõiste tähistamaks trükiandmete ülekandmise viisi printerile, mida nimetatakse ka "AppSocket" või "TCP/IP otsetrükkimise" protokolliks.</para>
376
<glossseealso otherterm="gloss-appsocketprotocol"
377
>AppSocket protokoll</glossseealso
378
> <glossseealso otherterm="gloss-directtcpipprinting"
379
>TCP/IP otsetrükkimine</glossseealso
383
<glossentry id="gloss-ietf">
390
>Lühend, mis tähendab Interneti kujundamise töörühm (inglise keeles &emstart;I&emend;nternet &emstart;E&emend;ngineering &emstart;T&emend;ask &emstart;F&emend;orce). See on kogum interneti-, tarkvara- ja riistvaraeksperte, kes arutlevad uute võrgutehnoloogiate üle ning jõuavad sageli tulemusele, mida paljud hakkavad pidama standardiks. Tuntuim näide on kindlasti "TCP/IP".&newpara; IETF standardid, samuti mustandid, arutlusteemad, ideed ja tulusad õppematerjalid leiavad kirjaliku väljenduse kuulsas "RFC" seerias, mis on avalikkusele kättesaadavad ning on kaasas ka enamiku Linuxi ja BSD distributsioonidega.</para>
391
<glossseealso otherterm="gloss-ipp"
393
> <glossseealso otherterm="gloss-pwg"
395
> <glossseealso otherterm="gloss-rfc"
400
<glossentry id="gloss-ipp">
407
>Lühend, mis tähendab interneti trükkimisprotokoll (inglise keeles &emstart;I&emend;nternet &emstart;P&emend;rinting &emstart;P&emend;rotocol). Selle aluseks on rida IETF poolt heaks kiidetud "pakutava standardi" staatuses RFC-sid, väljatöötajaks aga PWG. IPP on täiesti uus võrgutrükkimise viis, kuid samas kasutab ta ammutuntud ja katsumustele edukalt vastu pidanud andmete liigutamise meetodit: HTTP 1.1! Leiutamata uuesti jalgratast ning tuginedes olemasolevale töökindlale internetistandardile, suudab IPP üsna hõlpsasti kaasata oma raamistikku ka teised HTTP-ga ühilduvad standardsed mehhanismid:&newpara; Basic, Digest või sertifikaadi autentimise mehhanism&newpara; SSL või TLS ülekantavate andmete krüptimiseks&newpara; LDAP kataloogiteenusteks (avaldamaks andmeid printerite, seadmete võimaluste, juhtprogrammide, kulude või ka võrgu kohta või kontrollimaks autentimise ajal paroole). </para>
408
<glossseealso otherterm="gloss-cups"
409
>&CUPS;</glossseealso
410
> <glossseealso otherterm="gloss-pwg"
412
> <glossseealso otherterm="gloss-ietf"
414
> <glossseealso otherterm="gloss-rfc"
416
> <glossseealso otherterm="gloss-tls"
422
<glossentry id="gloss-lexmark">
429
>oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme mõne oma mudeli jaoks. Need juhtprogrammid on aga vaid binaarkujul (ilma lähtekoodita) ning seepärast pole neid võimalik integreerida muude trükkimise vaba tarkvara projektidega. </para>
433
<glossentry id="gloss-linuxprintingorg">
435
>Linuxprinting.org</glossterm>
438
>Linuxprinting.org ei ole sugugi mõeldud ainult Linuxi tarbeks, sellelt veebileheküljelt leiavad palju kasulikku infot trükkimise kohta ka muud &UNIX;-laadsed operatsioonisüsteemid, näiteks *BSD ja kommerts-UNIXid. See on kodu huvipakkuvale projektile Foomatic, mis püüab välja arendada "metatrükkimise spuulimis- ja juhtprogrammide seadistamise tööriistakomplekti" (see peaks suutma ühise liidese kaudu seadistada erinevaid trükkimis-alamsüsteeme ja neile vajalikke juhtprogramme), mille võimuses oleks kanda kõik trükijärjekorrad, printerid ja seadistustefailid ühelt spuulerilt teisele ilma midagi ümber seadistamata. -- Samuti haldab sait trükkimise andmebaasi, mis kujutab endast juhtprogrammide ja seadmete kohta käiva info kogumit. See võimaldab kõigil leida uusimat infot printerimudelite kohta, samuti genereerida võrgus seadistustefailid suvalisele spuulerile/juhtprogrammile/seadmele, mis töötab ükspuha millise Linuxis või &UNIX;-is kasutusel oleva trükkimis-alamsüsteemiga. </para>
439
<glossseealso otherterm="gloss-linuxprintingdatabase"
440
>Linuxprintingi andmebaas</glossseealso>
445
<glossentry id="gloss-linuxprintingdatabase">
448
>Linuxprinting.org-i andmebaas</acronym
452
>&linkstart;"http://www.openprinting.org/printers"&linkmid;Andmebaas&linkend; sisaldab printereid ja neile sobivaid draivereid. Täpsem teave: &linkstart;"http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/openprinting/database/indexfaq"&linkmid;Linuxprinting.org FAQ&linkend;</para>
453
<glossseealso otherterm="gloss-foomatic"
454
>Foomatic</glossseealso>
458
<glossentry id="gloss-lprlpd">
462
> trükkimine</glossterm>
465
>LPR == mõned inimesed tõlgendavad seda kui &emstart;L&emend;ine &emstart;P&emend;rinting &emstart;R&emend;equest,, teised kui &emstart;L&emend;ine &emstart;P&emend;rinter &emstart;R&emend;emote.</para>
466
<glossseealso otherterm="gloss-bsdstyleprinting"
467
>BSD-stiilis trükkimine</glossseealso>
471
<glossentry id="gloss-magicfilter">
473
>Magicfilter</glossterm>
476
>Sarnaselt rakendusele APSfilter pakub Magicfilter automaatset failitüübi tuvastamise funktsiooni ning selle alusel faili automaatset teisendamist trükitavasse vormingusse vastavalt printeri tüübile.</para>
477
<glossseealso otherterm="gloss-apsfilter"
478
>APSfilter</glossseealso>
482
<glossentry id="gloss-mimetypes">
484
>&MIME; tüübid</glossterm>
487
>Lühend, mis tähendab mitmeotstarbelised (või multimeedia) meililaiendid (inglise keeles &emstart;M&emend;ultipurpose (Multimedia) &emstart;I&emend;nternet &emstart;M&emend;ail &emstart;E&emend;xtensions). &MIME; tüüpe kasutati algselt selleks, et saaks edastada binaarandmeid (näiteks graafikat sisaldavaid meilimanuseid) meiliühenduse kaudu, mis normaalselt vahendab ainult ASCII märke. Selleks tuli andmed kodeerida ASCII vormingusse.&newpara; Hiljem kontseptsiooni laiendati, et see kirjeldaks andmevormingut platvormist sõltumatul, kuid ometi üheselt mõistetaval moel. &Windows; kasutajad teavad ju kindlasti &Microsoft; Wordi .doc-laiendit. &Windows; platvormil on see õigupoolest mitmetähenduslik, kuivõrd .doc-laiendit kasutatakse nii tavaliste tekstifailide kui Adobe Framemakeri failide puhul. Ja kui tegelikule Wordi failile antakse muu laiend, ei suuda rakendus seda enam avada.&newpara; &MIME; tüübiga failidel on kaasas äratundmist võimaldav string, mis kirjeldab nende failivormingut, võttes aluseks &emstart;main_category/sub_category&emend;. IPP raames kirjeldatakse ka trükitavaid faile &MIME; tüüpide abil. Mitmetähenduslikkuse vältimiseks on &MIME; tüübid registreeritud IANA-s (Omistatud internetinumbrite assotsiatsioon, inglise keeles Internet Assigning Numbers &emstart;Association&emend;).&newpara; &CUPS;il on mõned omaenda registreeritud &MIME; tüübid, näiteks &emstart;application/vnd.cups-raster&emend; (&CUPS;isisese rasterkujutise vorming). </para>
488
<glossseealso otherterm="gloss-cups"
489
>&CUPS;</glossseealso
490
> <glossseealso otherterm="gloss-easysoftwareproducts"
491
>Easy Software Products</glossseealso
492
> <glossseealso otherterm="gloss-gimpprint"
493
>Gimp-Print</glossseealso
497
<glossentry id="gloss-pcl">
504
>Lühend, mis tähendab printeri kontrollkeel (inglise keeles &emstart;P&emend;rinter &emstart;C&emend;ontrol &emstart;L&emend;anguage). Selle töötas välja &HP;. Versioon 1 oli lihtne ASCII trükkimiseks mõeldud käsukogum, praegused versioonid PCL6 ja PCL-X suudavad aga trükkida graafikat ja värviliselt -- kuid väljaspool &Microsoft; &Windows; ja &HP-UX; (&HP; enda &UNIX; variant) maailma pole see kuigi levinud...</para>
505
<glossseealso otherterm="gloss-escp"
507
> <glossseealso otherterm="gloss-hpgl"
508
>&HP;/GL</glossseealso
509
> <glossseealso otherterm="gloss-pdl"
511
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
512
>&PostScript;</glossseealso
516
<glossentry id="gloss-pdl">
523
>Lühend, mis tähendab lehekülje kirjelduskeel (inglise keeles &emstart;P&emend;age &emstart;D&emend;escription &emstart;L&emend;anguage). PDL kirjeldab abstraktselt lehekülje graafilist vormi. - Enne kui asi jõuab reaalselt toonerilt või tindikassetilt paberile, on vaja PDL-i "tõlgendada". &UNIX; puhul on tähtsaim PDL &PostScript;. </para>
524
<glossseealso otherterm="gloss-escp"
526
> <glossseealso otherterm="gloss-hpgl"
527
>&HP;/GL</glossseealso
528
> <glossseealso otherterm="gloss-pcl"
530
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
531
>&PostScript;</glossseealso
535
<glossentry id="gloss-pixel">
540
>Lühend, mis tähendab pildielement (inglise keeles &emstart;Pic&emend;ture &emstart;El&emend;ement). See mõiste kirjeldab rasterkujutise väikseimat elementi, olgu see paberile trükitud või katoodikiirte või LCD-elementide vahendusel ekraanile kuvatud. Iga neil väljundseadmetel kujutatav graafika või pilt koosneb pikslitest ning väärtused "ppi" (pikslit tolli kohta) ja &dpi; (punkti tolli kohta) on tähtsaimad kujutise üldkvaliteedi ja lahutusvõime ehk resolutsiooni hindamisel.</para>
541
<glossseealso otherterm="gloss-filter"
542
>Filter</glossseealso
543
> <glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
544
>Ghostscript</glossseealso
545
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
546
>&PostScript;</glossseealso
547
> <glossseealso otherterm="gloss-raster"
548
>Raster</glossseealso
552
<glossentry id="gloss-pjl">
559
>Lühend, mis tähendab trükitöökeel (inglise keeles &emstart;P&emend;rint &emstart;J&emend;ob &emstart;L&emend;anguage). Selle töötas välja &HP; printeri vaike- ja tööpõhiste seadistuste kontrollimiseks ning mõjutamiseks. Seda võib aga kasutada ka mujal kui vaid &HP; enda (PCL-)printeritel, sest ka paljud &PostScript;- ning muud printerid mõistavad PJL signaale, mis saadetakse neile koos trükitööga või eraldi signaalina.</para>
560
<glossseealso otherterm="gloss-pcl"
565
<glossentry id="gloss-postscript">
567
>&PostScript;</glossterm>
570
>&PostScript; (sageli lühendatuna "PS") on sisuliselt &UNIX; maailmas kujunenud failide trükkimise standardiks. Selle töötas välja Adobe, kes litsenseeris seda printeritootjatele ning tarkvarafirmadele.&newpara; Et Adobe on avaldanud &PostScript; spetsifikatsiooni, on tekkinud ka hulk &PostScript; genereerivat ja tõlgendavat tarkvara (vaba tarkvara maailmas on üks tuntumaid võimas PS-tõlgendaja Ghostscript). </para>
571
<glossseealso otherterm="gloss-escp"
573
> <glossseealso otherterm="gloss-hpgl"
574
>&HP;/GL</glossseealso
575
> <glossseealso otherterm="gloss-pcl"
577
> <glossseealso otherterm="gloss-ppd"
582
<glossentry id="gloss-ppd">
589
>Lühend, mis tähendab PostScript printeri kirjeldus (inglise keeles &emstart;P&emend;ostScript &emstart;P&emend;rinter &emstart;D&emend;escription). PPD-d on ASCII-failid, kuhu on salvestatud kogu info printeri spetsiifiliste omaduste kohta, samuti (PostScript- või PJL-)käskude määratlused, mis kutsuvad välja teatud omadusi (näiteks duplekstrükk).&newpara; Lühendi lahtimõtestamine näitab, et esialgu kasutati PPD-sid ainult &PostScript;-printerite tarbeks. &CUPS; avardas PPD põhimõtet kõigile printeritüüpidele.&newpara; PPD-sid &PostScript;-printeritele annavad kaasa tootjad ning neid saab kasutada koos &CUPS;i ja &kde; trükkimissüsteemiga vastava &PostScript;-printeri kõigi võimaluste pruukimiseks. &kde; trükkimise meeskond soovitab kasutada PPD-sid, mis töötati algselt välja &Microsoft; Windows NT jaoks.&newpara; PPD-d mitte-&PostScript; printerite jaoks &emstart;vajavad&emend; filtrit või filtreid, mis töötlevad &PostScript; vormingus trükifailid vormingusse, mida mõistab ka mitte-&PostScript;-printer. Selliseid PPD ja filtri kombinatsioone ei paku (veel) sugugi mitte kõik tootjad. Kui &CUPS;i arendajad aga ilmutasid soovi hakata PPD-sid kasutama, leidus vabavara maailmas piisavalt entusiaste, kes kiiresti pakkusid välja toe enamikule praegu kasutamist leidvatele printeritele PPD-de ja klassikaliste Ghostscripti filtrite abil. Kuid tähele tasub panna seda, et väljatrüki kvaliteet kõigub "tipptaseme fotokvaliteediga väljundist" (kasutades Gimp-Printi, enamik Epsoni tindiprintereid) "vaevuloetavani" (kasutades Foomaticu toega Ghostscripti filtreid mudelitel, mida Linuxprinting.org-i andmebaas hindab nimetusega "kirjapress"). </para>
590
<glossseealso otherterm="gloss-cups"
591
>&CUPS;</glossseealso
592
> <glossseealso otherterm="gloss-linuxprintingorg"
593
>Linuxprinting.org</glossseealso
594
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
595
>&PostScript;</glossseealso
599
<glossentry id="gloss-printcap">
601
>printcap</glossterm>
604
>BSD stiilis trükkimist kasutavates süsteemides säilitab fail "printcap" seadistusteinfot. Trükideemon loeb seda määramaks, millised printerid on saadaval, milliseid filtreid neist igaühe puhul kasutada, kus asub spuulimiskataloog, kas kasutada trükitiitli lehekülgi ja nii edasi... Ka mõned rakendused sõltuvad ligipääsust printcap-failile, kust nad võtavad saadaolevate printerite nimed. </para>
605
<glossseealso otherterm="gloss-bsdstyleprinting"
606
>BSD-stiilis trükkimine</glossseealso>
611
<glossentry id="gloss-printermib">
618
>Lühend, mis tähendab printerihalduse infobaas (inglise keeles &emstart;Printer&emend;-&emstart;M&emend;anagement &emstart;I&emend;nformation &emstart;B&emend;ase). Printer-MIB määrab rea parameetreid, mis salvestatakse printerisse sellele võrgu kaudu ligipääsemiseks. See tuleb kasuks, kui paljusid (mõnel juhul sõna otseses mõttes tuhandeid) võrguprintereid hallatakse tsentraalselt SNMP (lihtne võrguhaldusprotokoll) abil.</para>
619
<glossseealso otherterm="gloss-pwg"
621
> <glossseealso otherterm="gloss-snmp"
626
<glossentry id="gloss-pwg">
633
>Lühend, mis tähendab Printeri töögrupp (inglise keeles &emstart;P&emend;rinter &emstart;W&emend;orking &emstart;G&emend;roup). PWG kujutab endast printeritootjate esindajate lõdvalt seotud rühmitust, kes on aastate kestel välja töötanud mitu võrgutrükkimisega seotud standardit. Hiljem on nende töö tulemust aktsepteerinud IETF, andes välja vastavad RFC-d, näiteks "Printer-MIB" ja IPP.</para>
634
<glossseealso otherterm="gloss-postscript"
635
>&PostScript;</glossseealso
636
> <glossseealso otherterm="gloss-ipp"
638
> <glossseealso otherterm="gloss-printermib"
639
>Printer-MIB</glossseealso
640
> <glossseealso otherterm="gloss-snmp"
646
<glossentry id="gloss-printkioslave">
648
>print:/ KIO Slave</glossterm>
651
>You can use a syntax of "print:/..." to get quick access
652
to &kde; printing subsystem resources. Typing "print:/manager" as a Konqueror URL
653
address gives administrative access to KDEPrint. Konqueror uses &kde;'s
654
famous "KParts" technology to achieve that. </para>
655
<glossseealso otherterm="gloss-ioslave"
656
>IO Slave</glossseealso>
657
<glossseealso otherterm="gloss-kparts"
658
>KParts</glossseealso>
663
<glossentry id="gloss-printerdatabase">
665
>Printerite andmebaas</glossterm>
668
>Korraliku printeridraiverite andmebaasi leiab aadressilt &linkstart;"http://www.openprinting.org/printers"&linkmid;http://www.openprinting.org/printers&linkend;.</para>
669
<glossseealso otherterm="gloss-linuxprintingdatabase"
670
>Linuxprinting.org andmebaas</glossseealso>
674
<glossentry id="gloss-raster">
676
>Rasterkujutis</glossterm>
679
>Iga pilt füüsilisel andmekandjal koosneb eri värvi ja (võib-olla) suurust üksikute punktide mustrist.&newpara; See erineb "vektorkujutisest", mille puhul graafikat kirjeldatakse matemaatilisse vormi valatud katkematute joonte, varjude, vormide ja täidetud aladena. Vektorkujutised on iseenesest failisuuruselt väiksemad ning neid võib skaleerida ilma info- ja kvaliteedikaota -- aga nad ei saa kunagi olla otseväljundiks, vaid neid tuleb "teisendada" ehk "rasterdada" väljundseadmele sobiliku lahutusvõimeni...&newpara; Rasterdamise sooritab rasterkujutise töötleja (RIP, inglise keeles Raster Image Processor), milleks sageli on Ghostscripti tarkvara, või mõni filter.</para>
680
<glossseealso otherterm="gloss-pixel"
681
>Piksel</glossseealso
682
> <glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
683
>Ghostscript</glossseealso
684
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
685
>&PostScript;</glossseealso
686
> <glossseealso otherterm="gloss-filter"
687
>Filter</glossseealso
688
> <glossseealso otherterm="gloss-rip"
693
<glossentry id="gloss-rip">
700
>Lühend, mis tähendab rasterkujutise töötlus/töötleja (inglise keeles &emstart;R&emend;aster &emstart;I&emend;mage &emstart;P&emend;rocess(or)). Trükkimise kontekstis tähendab "RIP" riist- või tarkvara, mis teisendab &PostScript; (või muu trükivormingu, mis esineb mitteraster-PDLi kujul) rasterkujutise vormingusse printeri "märkemootorile" vastuvõetaval kujul.&newpara; &PostScript; printeritel on oma PostScript-RIP. RIP võib esineda printerina, aga ei pruugi.&newpara; Paljudes &UNIX; süsteemides esineb "tarkvaralise RIPi" rollis Ghostscript, mis töötab serveril ning töötleb &PostScript; või muud andmed printerile saatmiskõlblikule kujule (nii et sa võid pidada õigeks loosungit "Ghostscript muudab teie printeri &PostScript; masinaks", mis küll sõna otseses mõttes päris õige ei ole).</para>
701
<glossseealso otherterm="gloss-filter"
702
>Filter</glossseealso
703
> <glossseealso otherterm="gloss-ghostscript"
704
>Ghostscript</glossseealso
705
> <glossseealso otherterm="gloss-postscript"
706
>&PostScript;</glossseealso
707
> <glossseealso otherterm="gloss-pdl"
709
> <glossseealso otherterm="gloss-raster"
710
>Raster</glossseealso
715
<glossentry id="gloss-rlpr">
719
> (kaug-LPR)</glossterm>
722
>Lühend, mis tähendab kaug-reatrükkimissoov (inglise keeles &emstart;R&emend;emote &emstart;L&emend;ine &emstart;P&emend;rinting &emstart;R&emend;equest). See on BSD stiilis trükkimine, mis ei vaja administraatori privileege ega faili "printcap", sest kõiki parameetreid saab määrata käsureal.&newpara; RLPR sobib eriti hästi sülearvuti kasutajatele, kes töötavad tihti muutuvas keskkonnas, kuna seda võib paigaldada ükspuha millise muu trükkimis-alamsüsteemi kõrvale ning see pakub väga paindliku ja kiire meetodi paigaldada LPR/LPD vahendusel otseligipääsuga printer. </para>
723
<glossseealso otherterm="gloss-printcap"
724
>printcap</glossseealso>
729
<glossentry id="gloss-snmp">
736
>Lühend, mis tähendab lihtne võrguhaldusprotokoll (inglise keeles &emstart;S&emend;imple &emstart;N&emend;etwork &emstart;M&emend;anagement &emstart;P&emend;rotocol). SNMP on laialdaselt kasutusel kõikvõimalike võrgusõlmede (serverid, ruuterid, kommutaatorid, lüüsid, printerid) kaughalduses.</para>
737
<glossseealso otherterm="gloss-pwg"
739
> <glossseealso otherterm="gloss-printermib"
740
>Printer-MIB</glossseealso
744
<glossentry id="gloss-ssl">
748
> krüptimine</glossterm>
751
>Lühend, mis tähendab turvaline soklikiht (inglise keeles &emstart;S&emend;ecure &emstart;S&emend;ocket &emstart;L&emend;ayer). <acronym
753
> on meetod üle HTTP liigutatavate andmete krüptimiseks, mille töötas välja Netscape. Praegu on see asendumas IETF standardiga, mis kannab nimetust TLS. </para>
754
<glossseealso otherterm="gloss-tls"
762
<glossentry id="gloss-spooling">
764
>Spuulimine</glossterm>
767
>Tuleneb lühendist SPOOL, mis tähendab simultaanne rivis-andmevahetus (inglise keeles &emstart;S&emend;ynchronous &emstart;P&emend;eripheral &emstart;O&emend;perations &emstart;O&emend;n&emstart;L&emend;ine). Spuulimine võimaldab trükkivatel rakendustel (ja kasutajatel) jätkata oma tööd, sest trükkimise eest asub hoolt kandma <acronym
769
>, mis salvestab faili ajutisse asupaika, kuni printer on valmis tööd alustama. </para>
770
<glossseealso otherterm="gloss-daemon"
778
<glossentry id="gloss-tls">
782
> krüptimine</glossterm>
785
>Lühend, mis tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles &emstart;T&emend;ransport &emstart;L&emend;ayer &emstart;S&emend;ecurity). <acronym
787
> on krüptimisstandard andmete liigutamisel HTTP 1.1 vahendusel, selle määratluse annab RFC 2246. Kuigi see tugineb varasemale, Netscape arendatud SSL-ile, ei ole ta sellega täielikult ühilduv. </para>
788
<glossseealso otherterm="gloss-ssl"
796
<glossentry id="gloss-systemVstyleprinting">
798
>System V stiilis trükkimine</glossterm>
801
>See on traditsioonilise &UNIX; trükkimise teine variant (erineb BSD stiilis trükkimisest). See kasutab teistsugust käsukogumit (lp, lpadmin...), kuid ei ole põhimõtteliselt erinev. Siiski on kahe variandi vahe piisavalt suur, et nad omavahel kokku ei sobiks, nii et BSD klient ei saa ilma lisavaevata System V stiilis trükiserveril trükkida... IPP on mõeldud lõhet ületama ja vähendama. </para>
802
<glossseealso otherterm="gloss-bsdstyleprinting"
804
>BSD-stiilis trükkimine</acronym
806
> <glossseealso otherterm="gloss-ipp"
813
<glossentry id="gloss-turboprint">
815
>TurboPrint</glossterm>
818
>Jaosvara, mis võimaldab fotokvaliteediga trükki paljudel tindiprinteritel. Sellest on kasu, kui sa ei suuda oma printerile juhtprogrammi leida, ning seda saab edukalt kasutada nii traditsioonilises Ghostscripti kui moodsamas &CUPS;i süsteemis.</para>
819
<glossseealso otherterm="gloss-gimpprint"
820
>Gimp-Print</glossseealso>
824
<glossentry id="gloss-xpp">
831
>Lühend, mis tähendab X'i trükkimispaneel (inglise keeles &emstart;X&emend; &emstart;P&emend;rinting &emstart;P&emend;anel). <acronym
833
> oli esimene vaba tarkvara &CUPS;ile loodud graafiline trükkimiskäsk, mille kirjutas Till Kampeter ja mis mingis mõttes kujutab endast eeskuju &kde; utiliidile "kprinter".</para>
837
<glossentry id="gloss-1">
843
<glossseealso otherterm="gloss-1"
848
<glossentry id="gloss-3">
854
<glossseealso otherterm="gloss-1"
859
<glossentry id="gloss-4">
865
<glossseealso otherterm="gloss-1"
added
removed
docs/kde-runtime/glossary/kdeprintingglossary.docbook
