← Back to branch summary

~ubuntu-branches/ubuntu/precise/kde-l10n-et/precise

« back to all changes in this revision

Viewing changes to docs/kdebase-runtime/kcontrol/filetypes/index.docbook

  • Committer: Package Import Robot
  • Author(s): Jonathan Riddell
  • Date: 2012-01-24 20:43:54 UTC
  • mto: This revision was merged to the branch mainline in revision 55.
  • Revision ID: package-import@ubuntu.com-20120124204354-dwhbgzbx5g0fn2eq
Tags: upstream-4.8.0
Import upstream version 4.8.0

Show diffs side-by-side

added added

removed removed

Lines of Context:
docs/kdebase-runtime/kcontrol/filetypes/index.docbook
1
 
<?xml version="1.0" ?>
2
 
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
3
 
"dtd/kdex.dtd" [
4
 
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
5
 
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
6
 
> <!-- change language only here -->
7
 
]>
8
 
 
9
 
<article lang="&language;">
10
 
<articleinfo>
11
 
 
12
 
<title
13
 
>Failide seosed</title>
14
 
<authorgroup>
15
 
<author
16
 
>&Mike.McBride; &Mike.McBride.mail;</author>
17
 
<othercredit role="translator"
18
 
><firstname
19
 
>Marek</firstname
20
 
><surname
21
 
>Laane</surname
22
 
><affiliation
23
 
><address
24
 
><email
25
 
>bald@smail.ee</email
26
 
></address
27
 
></affiliation
28
 
><contrib
29
 
>Tõlge eesti keelde</contrib
30
 
></othercredit
31
 
> 
32
 
</authorgroup>
33
 
 
34
 
<date
35
 
>2010-06-23</date>
36
 
<releaseinfo
37
 
>&kde; 4.5</releaseinfo>
38
 
 
39
 
<keywordset>
40
 
<keyword
41
 
>KDE</keyword>
42
 
<keyword
43
 
>Süsteemi seadistused</keyword>
44
 
<keyword
45
 
>failide seosed</keyword>
46
 
<keyword
47
 
>seosed</keyword>
48
 
</keywordset>
49
 
</articleinfo>
50
 
<sect1 id="file-assoc">
51
 
<title
52
 
>Failide seosed</title>
53
 
 
54
 
<sect2 id="file-assoc-intro">
55
 
<title
56
 
>Sissejuhatus</title>
57
 
 
58
 
<para
59
 
>&kde; üks kõige mugavamaid võimalusi on automaatne faili seostamine rakendusega. Kui näiteks klõpsad failihalduris &kword;i dokumendil, avab &kde; automaatselt &kword;i ja laadib faili, nii et seda on võimalik kohe vaatama või töötlema hakata.</para>
60
 
 
61
 
<para
62
 
>Ülaltoodud näite puhul on &kword;i andmefail <emphasis
63
 
>seostatud</emphasis
64
 
> &kword;iga (rakendus). Sellised failide seosed on &kde; toimimisel olulise tähtsusega.</para>
65
 
 
66
 
<para
67
 
>Juba &kde; paigaldamisel luuakse sadu failide seoseid kõige levinumate andmetüüpide tarbeks. Esialgsed seosed tuginevad reeglina paigaldatud tarkvarale ning statistika põhjal kasutaja kõige tõenäolisemalt rakendatavale häälestusele.</para>
68
 
 
69
 
<para
70
 
>Kahjuks ei suuda &kde;:</para>
71
 
 
72
 
<itemizedlist>
73
 
<listitem
74
 
><para
75
 
>ette näha kõiki võimalikke tarkvara ja andmefailide seoseid</para
76
 
></listitem>
77
 
<listitem
78
 
><para
79
 
>olla valmis failivorminguteks, mida pole veel leiutatud</para
80
 
></listitem>
81
 
<listitem
82
 
><para
83
 
>ega ette öelda iga inimese eelistust, millise rakendusega millist tüüpi faili avada</para
84
 
></listitem>
85
 
</itemizedlist>
86
 
 
87
 
<para
88
 
>Selles moodulis saab praeguseid failiseoseid muuta või lisada uusi.</para>
89
 
 
90
 
<para
91
 
>Iga failiseos on salvestatud MIME tüübina. &MIME; tähendab <quote
92
 
>interneti e-posti laiendused</quote
93
 
> (inglise keeles Multipurpose Internet Mail Extensions). See võimaldab arvutil määrata failitüübi ilma iga faili vormingu analüüsimiseks eraldi avamata.</para>
94
 
 
95
 
</sect2>
96
 
 
97
 
<sect2 id="file-assoc-use">
98
 
<title
99
 
>Kuidas seda moodulit kasutada</title>
100
 
 
101
 
<para
102
 
>Mooduli saab käivitada, kui avada Süsteemi seadistused ja valida kategoorias <guilabel
103
 
>Üldine välimus ja käitumine</guilabel
104
 
> <guilabel
105
 
>Failide seosed</guilabel
106
 
>. Teine võimalus on anda terminalis või &krunner;is käsk <command
107
 
>kcmshell4 filetypes</command
108
 
>.</para>
109
 
 
110
 
<para
111
 
>Failide seosed on jagatud mitmesse kategooriatesse, minimaalselt on need järgmised:</para>
112
 
 
113
 
<orderedlist>
114
 
<listitem
115
 
><para
116
 
>Application (rakendused)</para
117
 
></listitem>
118
 
<listitem
119
 
><para
120
 
>Audio (heli)</para
121
 
></listitem>
122
 
<listitem
123
 
><para
124
 
>Image (pilt)</para
125
 
></listitem>
126
 
<listitem
127
 
><para
128
 
>Inode</para
129
 
></listitem>
130
 
<listitem
131
 
><para
132
 
>Message (sõnumid)</para
133
 
></listitem>
134
 
<listitem
135
 
><para
136
 
>Multipart</para
137
 
></listitem>
138
 
<listitem
139
 
><para
140
 
>Print (trükkimine)</para
141
 
></listitem>
142
 
<listitem
143
 
><para
144
 
>Text (tekst)</para
145
 
></listitem>
146
 
<listitem
147
 
><para
148
 
>Video</para
149
 
></listitem>
150
 
</orderedlist>
151
 
 
152
 
<para
153
 
>Kõik failide seosed on rühmitatud ühte mainitud kategooriatest.</para>
154
 
 
155
 
<note
156
 
><para
157
 
>Kategooriad ei kujuta endast põhimõttelist erinevust, need on mõeldud ainult failide seoste kasutamise hõlbustamiseks, ei muuda aga kuidagi seoseid endid. </para
158
 
></note>
159
 
 
160
 
<para
161
 
>Kategooriad on ära toodud kastis nimetusega <guilabel
162
 
>Teadaolevad tüübid</guilabel
163
 
>.</para>
164
 
 
165
 
<para
166
 
>Kategooriaid uurida ning failide seoseid jälgida on võimalik topeltklõpsuga kategooria nimel, mis avab antud kategooriasse rühmitatud failiseoste ehk MIME tüüpide nimekirja.</para>
167
 
 
168
 
<tip
169
 
><para
170
 
>Konkreetne &MIME; tüüp on võimalik leida ka otsinguga. Vastav kast asub kategooriatekastist kõrgemal ning kannab nimetust <guilabel
171
 
>Otsimine failitüübi või failinime mustri järgi</guilabel
172
 
>.</para>
173
 
 
174
 
<para
175
 
>Kirjuta kasti otsitava &MIME; esimene täht ning näed, kuidas kategooriad automaatselt avanevad, näidates vaid neid tüüpe, mis kirjutatud tähega algavad.</para>
176
 
 
177
 
<para
178
 
>Teise tähe kirjutamisega piirdub esitatavate MIME tüüpide nimekiri nendega, mis sisaldavad antud tähti.</para
179
 
></tip>
180
 
 
181
 
<sect3 id="file-assoc-use-add">
182
 
<title
183
 
>Uue MIME tüübi lisamine</title>
184
 
 
185
 
<para
186
 
>Kui soovid lisada failiseostele uue &MIME; tüübi, klõpsa nupul <guibutton
187
 
>Lisa...</guibutton
188
 
>. Ilmub väike dialoogikast, kus saab valida rippmenüüst <guilabel
189
 
>grupi</guilabel
190
 
> ning kirjutada &MIME; nimetuse kasti <guilabel
191
 
>Tüübi nimi</guilabel
192
 
>. Uue MIME tüübi lisamiseks klõpsa nupul <guibutton
193
 
>OK</guibutton
194
 
>, sellest loobumiseks nupul <guibutton
195
 
>Loobu</guibutton
196
 
>.</para>
197
 
 
198
 
</sect3>
199
 
 
200
 
<sect3 id="file-assoc-use-del">
201
 
<title
202
 
>MIME tüübi eemaldamine</title>
203
 
 
204
 
<para
205
 
>Kui soovid mõne &MIME; tüübi eemaldada, klõpsa soovitud &MIME; tüübi nimel ning seejärel nupul <guibutton
206
 
>Eemalda</guibutton
207
 
>. &MIME; tüüp kustutatakse otsekohe.</para>
208
 
 
209
 
</sect3>
210
 
 
211
 
<sect3 id="file-assoc-use-edit">
212
 
<title
213
 
>MIME tüübi omaduste redigeerimine</title>
214
 
 
215
 
<para
216
 
>Enne &MIME; tüüpide omaduste redigeerimist tuleb soovitud tüüp esmalt valida. Selleks otsi see gruppidest üles ning klõpsa selle nimel.</para>
217
 
 
218
 
<para
219
 
>Kui oled &MIME; tüübi valinud, ilmuvad mooduli aknasse antud &MIME; tüübi parajasti kehtivad omadused.</para>
220
 
 
221
 
<para
222
 
>Need on jagatud kahele kaardile: <guilabel
223
 
>Üldine</guilabel
224
 
> ja <guilabel
225
 
>Põimimine</guilabel
226
 
></para>
227
 
 
228
 
<variablelist>
229
 
<varlistentry>
230
 
<term
231
 
><guilabel
232
 
>Üldine</guilabel
233
 
></term>
234
 
<listitem>
235
 
<para
236
 
>Sellel paneelil on iga &MIME; tüübi puhul näidatud neli omadust:</para>
237
 
 
238
 
<orderedlist>
239
 
<listitem
240
 
><para
241
 
><guilabel
242
 
>MIME tüübi ikoon</guilabel
243
 
> on ikoon, mida näidatakse siis, kui kasutad failihaldurina &dolphin;it või &konqueror;i.</para
244
 
></listitem>
245
 
<listitem
246
 
><para
247
 
><guilabel
248
 
>Failinime mustrid</guilabel
249
 
> näitavad otsingumustrit, mille järgi &kde; püüab määrata faili &MIME; tüüpi.</para
250
 
></listitem>
251
 
<listitem
252
 
><para
253
 
><guilabel
254
 
>Kirjeldus</guilabel
255
 
> kirjeldab lühidalt failitüüpi.</para
256
 
></listitem>
257
 
<listitem
258
 
><para
259
 
><guilabel
260
 
>Rakenduste eelistamise järjekord</guilabel
261
 
> määrab, millised rakendused on seostatud antud &MIME; tüübiga.</para
262
 
></listitem>
263
 
</orderedlist>
264
 
</listitem>
265
 
</varlistentry>
266
 
 
267
 
<varlistentry>
268
 
<term
269
 
><guilabel
270
 
>Põimimine</guilabel
271
 
></term>
272
 
<listitem>
273
 
<para
274
 
>Põimimiskaart võimaldab määrata, kas faili näidatakse failihalduri aknas või käivitatakse vastav rakendus.</para>
275
 
</listitem>
276
 
</varlistentry>
277
 
</variablelist>
278
 
 
279
 
</sect3>
280
 
 
281
 
<sect3 id="file-assoc-use-icon">
282
 
<title
283
 
>Ikooni muutmine</title>
284
 
 
285
 
<para
286
 
>Ikooni muutmiseks klõpsa ikooninupul. Ilmub dialoogikast, mis näitab kõiki saadaolevaid ikoone. Valimiseks klõpsa neist mõnel ja seejärel nupul <guibutton
287
 
>OK</guibutton
288
 
>.</para>
289
 
 
290
 
</sect3>
291
 
 
292
 
<sect3 id="file-assoc-use-pattern">
293
 
<title
294
 
>MIME tüübi mustri muutmine</title>
295
 
 
296
 
<para
297
 
>Kastis <guilabel
298
 
>Failinime mustrid</guilabel
299
 
> saab määrata, millised failid selle MIME tüübi alla kuuluvad.</para>
300
 
 
301
 
<para
302
 
>Tavaliselt valitakse faile vastavalt nende laiendile (näiteks failid laiendiga <literal role="extension"
303
 
>.wav</literal
304
 
> on helifailid WAV-vormingus ja failid laiendiga <literal role="extension"
305
 
>.c</literal
306
 
> C-keeles kirjutatud programmifailid).</para>
307
 
 
308
 
<para
309
 
>Allolevasse kasti saab lisada ka uusi failinime mustreid.</para>
310
 
 
311
 
<para
312
 
>Tärn (<literal
313
 
>*</literal
314
 
>) on metamärk, mida kasutatakse peaaegu kõigi failinimede mustrite puhul. Metamärkide põhjalikum seletus väljub käesoleva dokumendi raamest, aga oluline on meeles pidada, et tärn tähendab siinkohal <quote
315
 
>sobivust</quote
316
 
> iga märgiga. Näide: <userinput
317
 
>*.pdf</userinput
318
 
> vastab failidele <filename
319
 
>Datafile.pdf</filename
320
 
>, <filename
321
 
>Graphics.pdf</filename
322
 
> ja <filename
323
 
>User.pdf</filename
324
 
>, aga mitte failidele <filename
325
 
>PDF</filename
326
 
>, <filename
327
 
>Datafile.PDF</filename
328
 
> või <filename
329
 
>.pdf</filename
330
 
>.</para>
331
 
 
332
 
<tip
333
 
><para
334
 
>Mõttekas on kasutada mitut maski: üks väike- ja teine suurtäheline &etc; See võimaldab &kde;l failitüübi täpsemalt kindlaks määrata.</para
335
 
></tip>
336
 
 
337
 
</sect3>
338
 
 
339
 
<sect3 id="file-assoc-use-desc">
340
 
<title
341
 
>MIME tüübi kirjelduse redigeerimine</title>
342
 
 
343
 
<para
344
 
>Tekstikasti <guilabel
345
 
>Kirjeldus</guilabel
346
 
> saab sisestada &MIME; tüübi lühikirjelduse. Sellel on ainult kasutajat abistav iseloom, &MIME; tüüpi ennast ei puuduta see mingil moel.</para>
347
 
 
348
 
</sect3>
349
 
 
350
 
<sect3 id="file-assoc-use-app">
351
 
<title
352
 
>Rakenduse seose muutmine</title>
353
 
 
354
 
<para
355
 
>Rakenduste seadistamiseks saab kasutada viit nuppu (<guibutton
356
 
>Liiguta üles</guibutton
357
 
>, <guibutton
358
 
>Liiguta alla</guibutton
359
 
>, <guibutton
360
 
>Lisa...</guibutton
361
 
>, <guibutton
362
 
>Muuda</guibutton
363
 
> ja <guibutton
364
 
>Eemalda</guibutton
365
 
>) ning loendikasti (mis loetleb rakendused).</para>
366
 
 
367
 
<para
368
 
>Loendikastis on loetletud kõik antud &MIME; tüübiga seostatud rakendused. Nimekiri on kindlas järjekorras: ülemine rakendus on see, mida antud tüübi korral esimesena (vaikimisi) kasutatakse, ülejäänud on vastavalt teine, kolmas jne. valik.</para>
369
 
 
370
 
<note
371
 
><para
372
 
>Mida see tähendab, et ühe &MIME; tüübi kohta on enam kui üks rakendus? Miks seda vaja peaks olema?</para>
373
 
 
374
 
<para
375
 
>Me alustasime nentimisega, et &kde; pakub sadu juba eelnevalt määratud failide seoseid. Tegelikkuses on aga igal süsteemil, kuhu &kde; on paigaldatud, erinev valik rakendusi. Võimaldades siduda ühe &MIME; tüübiga mitu rakendust, on &kde;l võimalik toimida ka siis, kui nii-öelda tavarakendus ei olegi paigaldatud.</para>
376
 
 
377
 
<para
378
 
>Näide:</para>
379
 
<para
380
 
>&MIME; tüübi <literal
381
 
>pdf</literal
382
 
> puhul on failitüübiga seotud kaks rakendust. Esimene kannab nimetust &okular;. Kui &okular; ei ole paigaldatud, käivitab &kde; automaatselt teise rakenduse &krita;. Nagu näed, võimaldab see &kde;l töötada ka siis, kui oled mõne rakenduse eemaldanud või uusi lisanud.</para
383
 
></note>
384
 
 
385
 
<para
386
 
>Väga oluline on rakenduste järjekord. Seda on võimalik muuta, klõpsates rakenduse nimel ja seejärel vastavalt soovile nupul <guibutton
387
 
>Liiguta üles</guibutton
388
 
> või <guibutton
389
 
>Liiguta alla</guibutton
390
 
>. Nii saab valitud rakenduse nimekirjas ette- või tahapoole liigutada. </para>
391
 
 
392
 
<para
393
 
>Uusi rakendusi saab nimekirja lisada klõpsuga nupul <guibutton
394
 
>Lisa...</guibutton
395
 
>. Ilmub dialoogikast, kus saad valida rakenduse, mida soovid antud MIME tüübi korral avamiseks kasutada. Klõpsuga nupul <guibutton
396
 
>OK</guibutton
397
 
> ongi rakendus nimekirja lisatud.</para>
398
 
 
399
 
<para
400
 
>Konkreetse &MIME;-tüübi rakenduste valikute muutmiseks vali see loendis ja klõpsa nupule <guibutton
401
 
>Muuda...</guibutton
402
 
> See avab dialoogi, milles leiduvad kaardid <guilabel
403
 
>Üldine</guilabel
404
 
>, <guilabel
405
 
>Õigused</guilabel
406
 
>, <guilabel
407
 
>Rakendused</guilabel
408
 
> ja <guilabel
409
 
>Eelvaatlus</guilabel
410
 
>. Kaardil <guilabel
411
 
>Rakendused</guilabel
412
 
> saab muuta <guilabel
413
 
>nime</guilabel
414
 
>, <guilabel
415
 
>kirjeldust</guilabel
416
 
> ja <guilabel
417
 
>kommentaari</guilabel
418
 
>. Väljal <guilabel
419
 
>Käsk</guilabel
420
 
> võib olla mitu käsule järgnevat kohatäitjat, mis asendatakse tegelike väärtustega siis, kui programm käivitatakse:</para>
421
 
<itemizedlist>
422
 
<listitem
423
 
><para
424
 
>%f - konkreetse faili nimi</para
425
 
></listitem>
426
 
<listitem
427
 
><para
428
 
>%F - failide nimekiri; seda saab kasutada rakenduste korral, mis võivad avada korraga mitu kohalikku faili</para
429
 
></listitem>
430
 
<listitem
431
 
><para
432
 
>%u - konkreetne URL</para
433
 
></listitem>
434
 
<listitem
435
 
><para
436
 
>%U - URL-ide nimekiri</para
437
 
></listitem>
438
 
<listitem
439
 
><para
440
 
>%d - avatava faili kataloog</para
441
 
></listitem>
442
 
<listitem
443
 
><para
444
 
>%D - kataloogide nimekiri</para
445
 
></listitem>
446
 
<listitem
447
 
><para
448
 
>%i - ikoon</para
449
 
></listitem>
450
 
<listitem
451
 
><para
452
 
>%m - miniikoon</para
453
 
></listitem>
454
 
<listitem
455
 
><para
456
 
>%c - pealdis</para
457
 
></listitem>
458
 
</itemizedlist>
459
 
 
460
 
<para
461
 
>Rakenduse saab ka eemaldada, kui sa ei soovi, et seda kunagi kasutataks antud &MIME; tüübi puhul, kui klõpsata rakenduse nimel ja seejärel nupul <guibutton
462
 
>Eemalda</guibutton
463
 
>.</para>
464
 
 
465
 
<tip
466
 
><para
467
 
>Eemaldamisest parem mõte on siiski kasutada nuppe <guibutton
468
 
>Liiguta üles</guibutton
469
 
> ja <guibutton
470
 
>Liiguta alla</guibutton
471
 
>soovimatu rakenduse nihutamiseks viimaste valikute sekka, sest kui mõne rakenduse eemaldad, ei ole näiteks eelistatud rakenduse kasutuskõlbmatuks muutumisel antud tüüpi faile võimalik korralikult vaadatagi.</para
472
 
></tip>
473
 
 
474
 
</sect3>
475
 
 
476
 
<sect3 id="file-assoc-embedding">
477
 
<title
478
 
>Põimimine</title>
479
 
<para
480
 
>Need seadistused käivad ainult failihaldurina kasutatava &konqueror;i kohta. &dolphin; ei ole põimitud kuvamiseks mõeldud ning avab faili alati sellega seotud rakenduses.</para>
481
 
<para
482
 
>Kaardil <guilabel
483
 
>Põimimine</guilabel
484
 
> saab kasutada nelja raadionuppu grupis <guilabel
485
 
>Vasaku klõpsu tegevus</guilabel
486
 
>. Need määravad, mida failihaldur antud &MIME; tüübiga ette võtab.</para>
487
 
 
488
 
<variablelist>
489
 
<varlistentry
490
 
><term
491
 
>Faili näidatakse põimitud vaatajas</term>
492
 
<listitem
493
 
><para
494
 
>Selle lubamise korral näidatakse faili failihalduri aknas.</para
495
 
></listitem
496
 
></varlistentry>
497
 
<varlistentry
498
 
><term
499
 
>Faili näidatakse eraldi vaatajas</term>
500
 
<listitem
501
 
><para
502
 
>Selle valimise korral luuakse antud MIME tüübiga faili vaatamiseks eraldi aken.</para
503
 
></listitem
504
 
></varlistentry>
505
 
<varlistentry
506
 
><term
507
 
>Kasutatakse grupi 'rakendus' seadistusi</term>
508
 
<listitem
509
 
><para
510
 
>Selle lubamine tähendab, et MIME tüübi puhul kasutatakse antud grupile määratud seadistust (kui MIME tüüp kuulub näiteks gruppi 'audio', siis seadistust, mis on määratud grupile 'audio').</para
511
 
></listitem
512
 
></varlistentry>
513
 
<varlistentry
514
 
><term
515
 
>Küsitakse, kas salvestada kettale</term>
516
 
<listitem
517
 
><para
518
 
>See seadistus käib ainult brauserirežiimis &konqueror;i kohta ning määrab, kas faili näidatakse põimitud näitajas või palutakse sul selle asemel fail kettale salvestada.</para
519
 
></listitem
520
 
></varlistentry>
521
 
</variablelist>
522
 
 
523
 
<para
524
 
>Allpool asub nimekirjakast <guilabel
525
 
>Teenuste eelistamise järjekord</guilabel
526
 
></para>
527
 
 
528
 
<para
529
 
>&dolphin;it või &konqueror;i kasutades võib teha failil klõpsu hiire <mousebutton
530
 
>parema</mousebutton
531
 
> nupuga, mis avab menüü, kus on kirje <guimenu
532
 
>Ava rakendusega...</guimenu
533
 
>. Siin kastis on kirjas, millised ja millises järjekorras rakendused selles menüüs näha on.</para>
534
 
 
535
 
<para
536
 
>Järjekorda saab muuta nuppude <guibutton
537
 
>Liiguta üles</guibutton
538
 
> ja <guibutton
539
 
>Liiguta alla</guibutton
540
 
> abil.</para>
541
 
 
542
 
</sect3>
543
 
 
544
 
<sect3 id="file-assoc-use-done">
545
 
<title
546
 
>Muudatuste rakendamine</title>
547
 
 
548
 
<para
549
 
>Kui oled MIME tüüpide juures kõik soovitud muudatused teinud, klõpsa nupule <guibutton
550
 
>Rakenda</guibutton
551
 
>, mis muudab need püsivaks, kuid ei sulge veel moodulit.</para>
552
 
 
553
 
</sect3>
554
 
</sect2>
555
 
 
556
 
</sect1>
557
 
 
558
 
</article>