~ubuntu-branches/ubuntu/precise/kde-l10n-et/precise

>When you launch &palapeli; for the first time, your puzzle collection is preloaded with some default puzzles that come with &palapeli;. Click on one of the puzzles to immediately start playing. Playing takes place on the puzzle table; see <link linkend="puzzletable"

>the next section</link

> for how to use the puzzle table.</para>

107

>&palapeli; esmakordsel käivitamisel laaditakse sinu puslekogu mõningate juba &palapeli;ga kaasa tulnud vaikimisi pusledega. Klõps mõnel neist võimaldab kohe asuda valitud puslet kokku panema. See toimub puslelaual, mille kasutamist selgitab lähemalt <link linkend="puzzletable"

108

>ülejärgmine osa</link

109

>.</para>

110

<para

111

>Lisaks pusle valimisele saab puslekogus ette võtta järgmisi toiminguid:</para>

112

138

153

139

154

<para

140

155

><action

141

>Opens a dialog which allows you to create a puzzle from an image on your disk.</action

142

> Be sure to enter the correct metadata for the image: You should give attribution to the author of the image (&eg; the photographer or the painter); please respect the copyright of the image author.</para>

143

<para

144

>Also, you will have to select the puzzle type. &palapeli; does not restrict you to classic puzzle pieces, other puzzle types can be easily added by third-party developers. Each puzzle type may offer a set of further properties, such as the piece count.</para>

156

>Avab dialoogi, mis võimaldab luua pusle kettal asuva pildi põhjal.</action

157

> Vaata täpsemalt <link linkend="create-puzzles"

158

>järgmist osa</link

159

>.</para>

145

160

</listitem>

146

161

</varlistentry>

147

162

190

205

</sect1>

191

206

</chapter>

192

207

208

209

<title

210

>Uute puslede loomine</title>

211

<para

212

>Nagu mainitud <link linkend="collection"

213

>eelmises osas</link

214

>, saab uusi puslesid luua, kui klõpsata puslekogus nupule <guiicon

215

>Loo uus pusle</guiicon

216

>.</para>

217

<para

218

>Sellele klõpsates avaneb pusle loomise dialoog, mis koosneb kolmest leheküljest:</para>

219

220

<step

221

><para

222

>Esimesel leheküljel saab valida pildifaili, mida hakatakse tükeldama. Kontrolli, et sisestaksid pildi korrektsed metaandmed: sul tuleb määrata pildi autor (&eg; fotograaf või joonistaja) ning sealjuures tuleks kindlasti arvestada pildi autori õigustega.</para

223

></step>

224

<step

225

><para

226

>Teisel leheküljel saab valida tükkide tüübi, milleks pilt tükeldatakse. &palapeli; pakub mitmeid valmislõigustajaid, kuid saadaval on ka kolmanda poole lõigustajaid.</para

227

></step>

228

<step

229

><para

230

>Dialoogi viimasel leheküljel saab kohandada valitud lõigustajat, näiteks valida teistsuguse tükkide arvu või muuta tükkide kuju parameetreid. Võimalikud valikud sõltuvad konkreetsest valitud lõigustajast.</para

231

></step>

232

</procedure>

233

<para

234

>Käsiraamatus tuleb edasi juttu &palapeli;ga kaasasolevatest lõigustajatest. Kui oled alla laadinud mõne &palapeli;le loodud kolmanda poole lõigustaja, uuri palun selle plugina dokumentatsiooni, kui sul tekib raskusi selle paigaldamise või kasutamisega.</para>

235

236

<title

237

>Palapeli lõigustamiskogu</title>

238

<para

239

>Palapeli lõigustamiskogu loob mitmesuguste lihtsate mustritega realistlikke pusletükke:</para>

240

241

242

<term

243

>Ristkülikuline võrgustik</term>

244

<listitem

245

><para

246

>Sisaldab levinud ristkülikukujulisi tükke.</para

247

></listitem>

248

</varlistentry>

249

250

<term

251

>Cairo võrgustik</term>

252

<listitem

253

><para

254

>Viisnurksete tükkide ja ebaühtlaste nurkadega pusle on üpris keeruline, sest tükid haakuvad väga harjumatul viisil.</para

255

></listitem>

256

</varlistentry>

257

258

<term

259

>Kuusnurkne võrgustik</term>

260

<listitem

261

><para

262

>Loob otsekui meekärgedena asetatavad kuusnurksed tükid.</para

263

></listitem>

264

</varlistentry>

265

266

<term

267

>Rotrexi (rombilis-triheksagonaalne) võrgustik</term>

268

<listitem

269

><para

270

>Kolmnurksete, kuusnurksete ja ristkülikukujuliste tükkide spetsiaalse seguna meenutab see paljusid omavahel lõikuvaid ringe.</para

271

></listitem>

272

</varlistentry>

273

274

<term

275

>Ebareeglipärane võrgustik</term>

276

<listitem

277

><para

278

>See võrgustik on saadaval ainult siis, kui on paigaldatud <application

279

>qvoronoi</application

280

> paketist <ulink url="http://www.qhull.org"

281

><application

282

>qhull</application

283

></ulink

284

>. <application

285

>qvoronoi</application

286

>d kasutatakse ebareeglipäraste tükkide kujude väljaarvutamiseks suvaliselt asetatud punktide põhjal.</para

287

></listitem>

288

</varlistentry>

289

</variablelist>

290

<para

291

>Palapeli lõigustamiskogul on hulk parameetreid, mis märäavad tükkide servade välimust, eriti just jalgade välimust. Kõigi parameetrite puhul on ette nähtud teatavad vaikeseadistused. On olemas ka täiendav valmisrežiim, mis kahandab parameetrite arvu miinimumini. Tavaliselt on saadaval järgmised parameetrid:</para>

292

293

294

<term

295

>Ligikaudne tükkide arv</term>

296

<listitem

297

><para

298

></para

299

></listitem>

300

</varlistentry>

301

302

<term

303

>Peegeldatud servade protsent</term>

304

<listitem

305

><para

306

>Iga jala peegeldamise tõenäosus. Jalga peetakse peegeldatuks, kui see osutab võrreldes korrapärase võrgustikuga vastassuunda. Korrapärases võrgustikus on tulemuseks kolme või nelja jalaga tükid, mille jalad suunduvad vastavalt välja- või sissepoole. Täiesti korrapärase võrgustiku saamiseks nihuta liugur päris vasakusse serva. Keskel on jalgade suund juhuslik. Paremas servas on taas tegemist korrapärase võrgustikuga, ainult nüüd juba teistpidi. See <emphasis

307

>ei tähenda</emphasis

308

> kõigi jalgade teistpidi keeramist: alternatiivses korrapärases võrgustikus on igal tükil näiteks neli sisse- või neli väljapoole suunatud jalga. Ebakorrapärase võrgustiku puhul pole sel seadistusel tähendust.</para

309

></listitem>

310

</varlistentry>

311

312

<term

313

>Serva kõverus</term>

314

<listitem

315

><para

316

>Määrab servade kõveruse, s.t. selle, kui tugevasti piirded sisse- või väljapoole kalduvad. Täiesti sirgete servade saamiseks nihuta liugur päris vasakusse serva (see ei mõjuta jalgu).</para

317

></listitem>

318

</varlistentry>

319

320

<term

321

>Jala suurus</term>

322

<listitem

323

><para

324

>Määrab iga serva jalaosa suuruse. Vaikeseadistus (liugur keskasendis) sarnaneb reaalsete pusledega. Liuguri vahemik on sellest suurusest 50% kuni 150%, mis on juba naeruväärselt suur. Programm püüab iga hinna eest vältida jalgade kokkupõrkamist. Kokkupõrkuvate servade kuju muudetakse korduvalt ning kahandatakse väikeste sammudega. Siiski leidub juhtumeid, kus lahendust ei leitagi, eriti just jalgade suure suuruse korral.</para

325

></listitem>

326

</varlistentry>

327

328

<term

329

>Kõveruse mitmekesisus</term>

330

<listitem

331

><para

332

>Määrab, kui suurel määrab varieerub eri servade kõverus (vt. eespool). Liugurit vasakule nihutades hakkavad sisse- ja väljapoole kumerused üha enam sarnanema. Paremale nihutades võivad tulemuseks olla väga kõverad ja väga sirged servad.</para

333

></listitem>

334

</varlistentry>

335

336

<term

337

>Jala asukoha mitmekesisus</term>

338

<listitem

339

><para

340

>Määrab, kui palju erineb jala asukoht servadel. Päris liuguri vasakus servas on jalad kinnitatud serva keskele.</para

341

></listitem>

342

</varlistentry>

343

344

<term

345

>Jalgade mitmekesisus</term>

346

<listitem

347

><para

348

>Määrab, kui eripärased on jalad. Päris vasakul on kõik jalad ühesugused. Päris paremal on kõik jalad spetsiaalselt sulle loodult unikaalsed.</para

349

></listitem>

350

</varlistentry>

351

352

<term

353

>Tükkide suuruse mitmekesisus</term>

354

<listitem

355

><para

356

>Ainult ebareeglipärase võrgustiku korral: määrab tükkide suuruse erinemise. Väga väike tähendab, et erinevusi pole, tekib kristallilaadne struktuur. Suuremad väärtused annavad tulemuseks nii väga väikeseid kui ka väga suuri tükke.</para

357

></listitem>

358

</varlistentry>

359

360

<term

361

>Võrgustiku pildi salvestamine</term>

362

<listitem

363

><para

364

>Võrgustiku pildi (mustad servad valgel taustal) salvestamine failina <filename

365

>~/goldberg-slicer-dump.png</filename

366

>. Kui on olemas varasem salvestus, siis kirjutatakse see üle.</para

367

></listitem>

368

</varlistentry>

369

</variablelist>

370

</sect1>

371

372

<title

373

>Pärandliugurid</title>

374

<para

375

>Ajaloolistel põhjustel pakub &palapeli; ka lõigustajaid "klassikalised pusletükid" ja "ristkülikukujulised tükid". Need loovad lihtsaid ristkülikukujulisi tükke, millel võivad, aga ei pruugi olla jalgu. Mõlemad lõigustajad võimaldavad kohandada tükkide arvu ja proportsiooni. Proportsiooniliuguri nihutamisel vasakule saadakse kõrgemad tükid, paremale laiemad tükid. Vaikevalik annab tulemuseks enam-vähem ruudukujulised tükid.</para>

376

</sect1>

377

</chapter>

378

193

379

194

380

<title

195

381

>Mängimine puslelaual</title>

436

622

437

623

<term

438

624

><guilabel

625

>Tüki välimus</guilabel

626

></term>

627

<listitem

628

><para

629

><action

630

>Tükkide välimuse määramine puslelaual.</action

631

> Kui &palapeli; töötab aeglaselt või puslede avamine võtab väga kaua aega, võib siin graafilised efektid välja lülitada, et mängu oluliselt kiirendada.</para

632

></listitem>

633

</varlistentry>

634

635

<term

636

><guilabel

439

637

>Haarde täpsus</guilabel

440

638

></term>

441

639

<listitem

499

697

<para

500

698

>&palapeli; püüab pakkuda sinu töölaual sulaselget rõõmu ja nuputamislusti puslede kokkupanemisega.</para>

501

699

<para

502

>The idea was first developed by Bernhard Schiffner, together with Stefan Majewsky, who is the current lead developer of &palapeli;.</para>

700

>Ideega alustas Bernhard Schiffner koos Stefan Majewskyga, kes on praegu &palapeli; juhtiv arendaja. Palapeli lõigustamiskogu annetas Johannes Löhnert.</para>

503

701

<para

504

702

>Dokumentatsiooni autoriõigus 2009, 2010: Johannes Löhnert, Stefan Majewsky.</para>

505

703

<para

506

704

>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email

507

705

>bald@smail.ee</email

Older »