~ubuntu-branches/ubuntu/precise/kde-l10n-et/precise

> võimaldavad meil kirjeldada mingi tekstistringi võimalikku sisu moel, millest arvuti aru saab, nii et meil on võimalik otsida tekstist selle stringi võimalikke vasteid ning selleks suutlike rakenduste korral ka vajadusel leitud millegagi asendada.</para>

<para

>Näide: oletame, et soovid leida tekstist lõigud, mille alguses seisaks nimi <quote

>Henrik</quote

> või <quote

>Pernilla</quote

> ja millele järgneks verbi <quote

>ütlema</quote

> mingi vorm.</para>

<para

>Tavalise otsingu puhul alustaksid ilmselt esimese nime <quote

>Henrik</quote

> otsimisega, millele järgneks <quote

>ütle</quote

>, näiteks <userinput

>Henrik ütle</userinput

>, ning sobivuste otsimisel tuleks kõrvale heita need, mis ei seisa lõigu alguses, samuti need, kus <quote

>ütle</quote

> vasteks ei ole mitte <quote

>ütles</quote

> või <quote

>ütleb</quote

>, mis sind huvitavad, vaid midagi muud. Ja siis tuleb seda kõike korrata järgmise nimega...</para>

<para

>Regulaaravaldist kasutades saab selle ülesande sooritada üheainsa otsinguga ning märksa täpsemalt.</para>

<para

>Selleks määravad regulaaravaldiswed üldistavad, kuid ometi üksikasjalikud reeglid sobiva stringi leidmiseks. Meie näiteks võiks seda sõnades väljendada nii: <quote

>Rida, mille alguses seisab kas <quote

>Henrik</quote

> või <quote

>Pernilla</quote

> (millele võib järgneda kuni neli tühi- või tabeldusmärki), millele järgneb tühimärk, millele järgneb <quote

>ütle</quote

>, millele järgneb kas <quote

>s</quote

> või <quote

>b</quote

></quote

>. Ja regulaaravaldisena näeks see välja nii:</para

> <para

><userinput

>^[ \t]{0,4}(Henrik|Pernilla) ütle(s|b)</userinput

></para>

<para

>Toodud näites on kasutatud kõiki nelja moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet, nimelt:</para>

<listitem

><para

100

>Mustrid</para

101

></listitem>

102

<listitem

103

><para

104

>Eeldused</para

105

></listitem>

106

<listitem

107

><para

108

>Kvantorid</para

109

></listitem>

110

<listitem

111

><para

112

>Tagasiviited</para

113

></listitem>

114

</itemizedlist>

115

116

<para

117

>Avaldist alustav katus (<literal

118

>^</literal

119

>) on eeldus, olles õige ainult juhul, kui järgnev string asub tõesti rea alguses.</para>

120

121

<para

122

>Stringid <literal

123

>[ \t]</literal

124

> ja <literal

125

>(Henrik|Pernilla) ütle(s|b)</literal

126

> on mustrid. Esimene on <emphasis

127

>märgiklass</emphasis

128

>, millele vastab kas tühik või (horisontaalne) tabeldusmärk, teine muster sisaldab kõigepealt alammustrit, millele vastab kas <literal

129

>Henrik</literal

130

> <emphasis

131

>või</emphasis

132

> <literal

133

>Pernilla</literal

134

>, seejärel osa, millele vastab täpselt string <literal

135

> ütle</literal

136

>, ning lõpuks alammustrit, millele vastab kas <literal

137

>s</literal

138

> <emphasis

139

>või</emphasis

140

> <literal

141

>b</literal

142

>.</para>

143

144

<para

145

>String <literal

146

>{0,4}</literal

147

> on kvantor, mis annab teada <quote

148

>kuskil 0 kuni 4 kaugusel eelmisest</quote

149

>.</para>

150

151

<para

152

>Et regulaaravaldise rakendus, mis toetab <emphasis

153

>tagasiviiteid</emphasis

154

>, salvestab kogu stringi sobiva osa, samuti sulgudesse võetud alammustrid, võime nii kogu sobivust (regulaaravaldise otsingul redaktoris avatud tekstidokumendis märgitakse see enamasti valituks) või leitud nime või tegusõna viimase osa, mille kohta viited käivad, uuesti tarvitada.</para>

155

156

<para

157

>Ühtekokku leiab avaldis sobivused sealt ja ainult sealt, kus me seda soovime.</para>

158

159

<para

160

>Järgnevates osades kirjeldame põhjalikumalt, kuidas luua ja kasutada mustreid, märgiklasse, eeldusi, kvantoreid ja tagasiviiteid ning viimases osas pakume ka mõned tulusad näited.</para>

161

162

</sect1>

163

164

165

166

<title

167

>Mustrid</title>

168

169

<para

170

>Mustrid koosnevad literaalsetest stringidest ja märgiklassides. Mustrid võivad sisaldada alammustreid, mis kujutavad endast sulgudes antud mustrit.</para>

171

172

<sect2>

173

<title

174

>Paomärgid</title>

175

176

<para

177

>Nii mustrites kui märgiklassides on mõnel märgil eritähendus. Neile literaalse sobivuse leidmiseks tuleb nad spetsiaalselt märkida ehk <emphasis

178

>pakku päästa</emphasis

179

>, et regulaaravaldise rakendus aru saaks, et neid märke tuleb käsitleda mitte metamärkide, vaid just nende märkidena, mida nad inimeste arvates peaksidki tähendama.</para>

180

181

<para

182

>Seda tehakse märgi ette längkriipsu asetades (<literal

183

>\</literal

184

>).</para>

185

186

187

<para

188

>Regulaaravaldise rakendus ignoreerib paomärki, mis seisab sellise märgi ees, millel antud kontekstis ei ole eritähendust: näiteks längkriips võib <quote

189

>j</quote

190

> ees (<userinput

191

>\j</userinput

192

>) olla või mitte olla, mingit vahet ei ole. Kui sa ei tea täpselt, kas märgil võib olla eritähendus või mitte, on paomärgi kasutamine igati mõttekas.</para>

193

194

<para

195

>Paomärki tasub kasutada mõistagi ka längkriipsu enda korral: kui just seda on vaja otsida-asendada, siis tulebki kirjutada <userinput

196

>\\</userinput

197

>.</para>

198

199

</sect2>

200

201

<sect2>

202

<title

203

>Märgiklassid ja lühendid</title>

204

205

<para

206

><emphasis

207

>Märgiklass</emphasis

208

> on avaldis, mis sobib teatud määratud märgikogumiga. Regulaaravaldiste puhul defineeritakse märgiklassid klassi kuuluvaid märke nurksulgudesse <literal

209

>[]</literal

210

> asetades või mõnda allpool kirjeldatud lühendatud klassi kasutades.</para>

211

212

<para

213

>Lihtsad märgiklassid sisaldavad vaid ühe või enam literaalse märgi, näiteks <userinput

214

>[abc]</userinput

215

> (sobivad tähed <quote

216

>a</quote

217

>, <quote

218

>b</quote

219

> või <quote

220

>c</quote

221

>) või <userinput

222

>[0123456789]</userinput

223

> (sobib iga number).</para>

224

225

<para

226

>Kuna tähtedel ja numbritel on loogiline järjekord, võib neid vahemikke määrates ka lühendada: <userinput

227

>[a-c]</userinput

228

> on sama, mis <userinput

229

>[abc]</userinput

230

> ja <userinput

231

>[0-9]</userinput

232

> on sama, mis <userinput

233

>[0123456789]</userinput

234

>. Täiesti võimalik on ka selliseid konstruktsioone kombineerida, näiteks <userinput

235

>[a-fynot1-38]</userinput

236

> (selle vastab mõistagi kas <quote

237

>a</quote

238

>,<quote

239

>b</quote

240

>,<quote

241

>c</quote

242

>,<quote

243

>d</quote

244

>, <quote

245

>e</quote

246

>,<quote

247

>f</quote

248

>,<quote

249

>y</quote

250

>,<quote

251

>n</quote

252

>,<quote

253

>o</quote

254

>,<quote

255

>t</quote

256

>, <quote

257

>1</quote

258

>,<quote

259

>2</quote

260

>,<quote

261

>3</quote

262

> või <quote

263

>8</quote

264

>).</para>

265

266

<para

267

>Et suur- ja väiketähti käsitletakse erinevatena, siis tuleb tõstutundetu märgiklassi loomiseks, mis leiaks näiteks <quote

268

>a</quote

269

> ja <quote

270

>b</quote

271

>, kindlasti kirjutada <userinput

272

>[aAbB]</userinput

273

>.</para>

274

275

<para

276

>Mõistagi on võimalik luua ka <quote

277

>negatiivseid</quote

278

> märgiklasse, kus sobib <quote

279

>kõik, välja arvatud</quote

280

>. Selleks tuleb klassi algusse asetada katus (<literal

281

>^</literal

282

>): </para>

283

284

<para

285

><userinput

286

>[^abc]</userinput

287

> tähendab, et sobib iga märk, <emphasis

288

>välja arvatud</emphasis

289

> <quote

290

>a</quote

291

>, <quote

292

>b</quote

293

> või <quote

294

>c</quote

295

>.</para>

296

297

<para

298

>Lisaks literaalsetele sümbolitele on elu ja töö hõlbustamiseks defineeritud ka teatud valik lühendeid: <variablelist>

299

300

301

<term

302

><userinput

303

>\a</userinput

304

></term>

305

<listitem

306

><para

307

>Sobib <acronym

308

>ASCII</acronym

309

> signaalimärk (BEL, 0x07).</para

310

></listitem>

311

</varlistentry>

312

313

314

<term

315

><userinput

316

>\f</userinput

317

></term>

318

<listitem

319

><para

320

>Sobib <acronym

321

>ASCII</acronym

322

> lehevahetusmärk (FF, 0x0C).</para

323

></listitem>

324

</varlistentry>

325

326

327

<term

328

><userinput

329

>\n</userinput

330

></term>

331

<listitem

332

><para

333

>Sobib <acronym

334

>ASCII</acronym

335

> reavahetusmärk (LF, 0x0A, Unixis uus rida).</para

336

></listitem>

337

</varlistentry>

338

339

340

<term

341

><userinput

342

>\r</userinput

343

></term>

344

<listitem

345

><para

346

>Sobib <acronym

347

>ASCII</acronym

348

> kelgu tagastamise märk (CR, 0x0D).</para

349

></listitem>

350

</varlistentry>

351

352

353

<term

354

><userinput

355

>\t</userinput

356

></term>

357

<listitem

358

><para

359

>Sobib <acronym

360

>ASCII</acronym

361

> horisontaalne tabeldusmärk (HT, 0x09).</para

362

></listitem>

363

</varlistentry>

364

365

366

<term

367

><userinput

368

>\v</userinput

369

></term>

370

<listitem

371

><para

372

>Sobib <acronym

373

>ASCII</acronym

374

> vertikaalne tabeldusmärk (VT, 0x0B).</para

375

></listitem>

376

</varlistentry>

377

378

<term

379

><userinput

380

>\xhhhh</userinput

381

></term>

382

383

<listitem

384

><para

385

>Sobib Unicode märk, mis vastab kuueteistkümnendnumbrile hhhh (vahemikus 0x0000 ja 0xFFFF). \0ooo (&ie; \null ooo) sobib <acronym

386

>ASCII</acronym

387

>/Latin-1 sümboliga, mis vastab kaheksandnumbrile 000 (vahemikus 0 ja 0377).</para

388

></listitem>

389

</varlistentry>

390

391

392

<term

393

><userinput

394

>.</userinput

395

> (punkt)</term>

396

<listitem

397

><para

398

>Sobib suvaline märk (kaasa arvatud reavahetusmärk).</para

399

></listitem>

400

</varlistentry>

401

402

403

<term

404

><userinput

405

>\d</userinput

406

></term>

407

<listitem

408

><para

409

>Sobib arv. Sama, mis <literal

410

>[0-9]</literal

411

>.</para

412

></listitem>

413

</varlistentry>

414

415

416

<term

417

><userinput

418

>\D</userinput

419

></term>

420

<listitem

421

><para

422

>Sobib mitte-arv. Sama , mis <literal

423

>[^0-9]</literal

424

> või <literal

425

>[^\d]</literal

426

>.</para

427

></listitem>

428

</varlistentry>

429

430

431

<term

432

><userinput

433

>\s</userinput

434

></term>

435

<listitem

436

><para

437

>Sobib tühimärk. Praktiliselt sama, mis <literal

438

>[ \t\n\r]</literal

439

>.</para

440

></listitem>

441

</varlistentry>

442

443

444

<term

445

><userinput

446

>\S</userinput

447

></term>

448

<listitem

449

><para

450

>Sobib mitte-tühimärk. Praktiliselt sama, mis <literal

451

>[^ \t\r\n]</literal

452

>, ja sama, mis <literal

453

>[^\s]</literal

454

></para

455

></listitem>

456

</varlistentry>

457

458

459

<term

460

><userinput

461

>\w</userinput

462

></term>

463

<listitem

464

><para

465

>Sobib iga <quote

466

>täheline märk</quote

467

> - antud juhul siis suvaline täht või number. Arvesta, et alakriips <literal

468

>_</literal

469

> nende hulka ei käi erinevalt Perli regulaaravaldistest. Sama, mis <literal

470

>[a-zA-Z0-9]</literal

471

>.</para

472

></listitem>

473

</varlistentry>

474

475

476

<term

477

><userinput

478

>\W</userinput

479

></term>

480

<listitem

481

><para

482

>Sobib iga mittetäheline märk - seega kõik, mis ei ole täht ega number. Sama, mis <literal

483

>[^a-zA-Z0-9]</literal

484

> või <literal

485

>[^\w]</literal

486

>.</para

487

></listitem>

488

</varlistentry>

489

490

491

</variablelist>

492

493

</para>

494

495

<para

496

>Lühendatud klasse võib asetada tavalise klassi sisse, näiteks tähelise märgi, tühiku või punkti leidmiseks võib kirjutada <userinput

497

>[\w \.]</userinput

498

>.</para

499

500

501

<note

502

> <para

503

>POSIXi klasside notatsioon <userinput

504

>[:<klassi nimi>:]</userinput

505

> ei ole veel toetatud.</para

506

> </note>

507

508

<sect3>

509

<title

510

>Eritähendusega märgid märgiklassides</title>

511

512

<para

513

>Järgmistel märkidel on eritähendus, kui nad esinevad märgiklassi konstruktsiooni <quote

514

>[]</quote

515

> sees ja nad tuleb varustada paomärgiga, et neid võetaks literaalselt:</para>

516

517

518

519

<term

520

><userinput

521

>]</userinput

522

></term>

523

<listitem

524

><para

525

>Märgiklassi lõpp. Vajalik on paomärk, kui see pole klassi kõige esimene märk (millele võib järgneda paomärgita katus).</para

526

></listitem>

527

</varlistentry>

528

529

<term

530

><userinput

531

>^</userinput

532

> (katus)</term>

533

<listitem

534

><para

535

>Märgib negatiivset klassi, kui on esimene märk. Kui peab sobima literaalselt, on vajalik paomärk, kui on klassi esimene märk.</para

536

></listitem

537

538

</varlistentry>

539

540

<term

541

><userinput

542

>-</userinput

543

> (kriips)</term>

544

<listitem

545

><para

546

>Märgib loogilist vahemikku. Märgiklassis vajab alati paomärki.</para

547

></listitem>

548

</varlistentry>

549

550

<term

551

><userinput

552

>\</userinput

553

> (längkriips)</term>

554

<listitem

555

><para

556

>Paomärk. Vajab alati paomärki.</para

557

></listitem>

558

</varlistentry>

559

560

</variablelist>

561

562

</sect3>

563

564

</sect2>

565

566

<sect2>

567

568

<title

569

>Alternatiivid: sobib <quote

570

>üks valikust</quote

571

></title>

572

573

<para

574

>Kui soovid, et leitaks üks mitme alternatiivse mustri seast, võib alternatiivid eraldada vertikaalse kriipsuga <literal

575

>|</literal

576

>.</para>

577

578

<para

579

>Näiteks selleks, et leida kas <quote

580

>John</quote

581

> või <quote

582

>Harry</quote

583

>, tuleks kirjutada <userinput

584

>John|Harry</userinput

585

>.</para>

586

587

</sect2>

588

589

<sect2>

590

591

<title

592

>Alammustrid</title>

593

594

<para

595

><emphasis

596

>Alammustrid</emphasis

597

> on sulgudesse võetud mustrid, mida saab regulaaravaldistes mitmeti kasutada.</para>

598

599

<sect3>

600

601

<title

602

>Alternatiivide määramine</title>

603

604

<para

605

>Alammustriga saab grupeerida alternatiivide valiku mustris. Alternatiivid tuleb eraldada püstkriipsuga <quote

606

>|</quote

607

>.</para>

608

609

<para

610

>Et sobiks näiteks kas või üks sõnadest <quote

611

>int</quote

612

>, <quote

613

>float</quote

614

> or <quote

615

>double</quote

616

>, saab kasutada mustrit <userinput

617

>int|float|double</userinput

618

>. Kui soovid leida aga neist ühe vaid juhul, kui sellele järgneb üks või enam tühimärki ja siis veel mingid tähed, anna alternatiivid alammustrina: <userinput

619

>(int|float|double)\s+\w+</userinput

620

>.</para>

621

622

</sect3>

623

624

<sect3>

625

626

<title

627

>Sobiva teksti haaramine (tagasiviited)</title>

628

629

<para

630

>Kui soovid kasutada tagasiviidet, tarvita alammustrit, mis jätab meelde mustri soovitud osa.</para>

631

632

<para

633

>Kui näiteks soovid leida ühe ja sama sõna kaks esinemist, mida eraldab koma ja võib-olla mõned tühimärgid, võid kirjutada <userinput

634

>(\w+),\s*\1</userinput

635

>. Alammuster <literal

636

>\w+</literal

637

> leiab täheliste märkide kogumi ning kogu avaldis sobib siis, kui sellele järgneb koma, 0 või enam tühimärki ja siis uuesti samasugune täheliste märkide kogum. (String <literal

638

>\1</literal

639

> viitab <emphasis

640

>esimesele sulgudes alammustrile</emphasis

641

>.)</para>

642

643

<!-- <para

644

>See also <link linkend="backreferences"

645

>Back references</link

646

>.</para

647

> -->

648

649

</sect3>

650

651

652

<title

653

>Ettevaatavad eeldused</title>

654

655

<para

656

>Ettevaatav eeldus on alammuster, mida alustab kas <literal

657

>?=</literal

658

> või <literal

659

>?!</literal

660

>.</para>

661

662

<para

663

>Kui näiteks sobima peab literaalne string <quote

664

>Bill</quote

665

>, aga ainult juhul, kui sellele ei järgne <quote

666

> Gates</quote

667

>, võib kasutada sellist avaldist: <userinput

668

>Bill(?! Gates)</userinput

669

>. See leiab nii väljendid <quote

670

>Bill Clinton</quote

671

> kui ka <quote

672

>Billy the Kid</quote

673

>, aga ingoneerib muid sobivusi.</para>

674

675

<para

676

>Eelduseks kasutatud alammustreid ei haarata.</para>

677

678

<para

679

>Vaata ka osa <link linkend="assertions"

680

>Eeldused</link

681

></para>

682

683

</sect3>

684

685

</sect2>

686

687

688

<title

689

>Eritähendusega märgid mustrites</title>

690

691

<para

692

>Järgmistel märkidel on eritähendus, kui nad esinevad mustris, ning need tuleb varustada paomärgiga, kui neid peab võtma literaalselt: <variablelist>

693

694

695

<term

696

><userinput

697

>\</userinput

698

> (längkriips)</term>

699

<listitem

700

><para

701

>Paomärk.</para

702

></listitem>

703

</varlistentry>

704

705

706

<term

707

><userinput

708

>^</userinput

709

> (katus)</term>

710

<listitem

711

><para

712

>Eeldab stringi algust.</para

713

></listitem>

714

</varlistentry>

715

716

717

<term

718

><userinput

719

>$</userinput

720

></term>

721

<listitem

722

><para

723

>Eeldab stringi lõppu.</para

724

></listitem>

725

</varlistentry>

726

727

728

<term

729

><userinput

730

>()</userinput

731

> (vasak- ja parempoolne sulg)</term>

732

<listitem

733

><para

734

>Märgib alammustreid.</para

735

></listitem>

736

</varlistentry>

737

738

739

<term

740

><userinput

741

>{}</userinput

742

> (vasak- ja parempoolne looksulg)</term>

743

<listitem

744

><para

745

>Märgib numbrilisi kvantoreid.</para

746

></listitem>

747

</varlistentry>

748

749

750

<term

751

><userinput

752

>[]</userinput

753

> (vasak- ja parempoolne nurksulg)</term>

754

<listitem

755

><para

756

>Märgib märgiklasse.</para

757

></listitem>

758

</varlistentry>

759

760

761

<term

762

><userinput

763

>|</userinput

764

> (püstkriips)</term>

765

<listitem

766

><para

767

>Loogiline VÕI. Eraldab alternatiive.</para

768

></listitem>

769

</varlistentry>

770

771

772

<term

773

><userinput

774

>+</userinput

775

> (plussmärk)</term>

776

<listitem

777

><para

778

>Kvantor 1 või enam.</para

779

></listitem>

780

</varlistentry>

781

782

783

<term

784

><userinput

785

>*</userinput

786

> (tärn)</term>

787

<listitem

788

><para

789

>Kvantor 0 või enam.</para

790

></listitem>

791

</varlistentry>

792

793

794

<term

795

><userinput

796

>?</userinput

797

> (küsimärk)</term>

798

<listitem

799

><para

800

>Lisamärk, mida võib tõlgendada kvantorina 0 või 1.</para

801

></listitem>

802

</varlistentry>

803

804

</variablelist>

805

806

</para>

807

808

</sect2>

809

810

</sect1>

811

812

813

<title

814

>Kvantorid</title>

815

816

<para

817

><emphasis

818

>Kvantorid</emphasis

819

> lasevad regulaaravaldisel leida määratud arvu või arvuvahemiku märke, märgiklasse või alammustreid.</para>

820

821

<para

822

>Kvantorid antakse looksulgudes (<literal

823

>{</literal

824

> ja <literal

825

>}</literal

826

>) ning nad esinevad üldistatult kujul <literal

827

>{[minimaalselt-esinemisi][,[maksimaalselt-esinemisi]]}</literal

828

> </para>

829

830

<para

831

>Kasutamist selgitab kõige paremini näide: <variablelist>

832

833

834

<term

835

><userinput

836

>{1}</userinput

837

></term>

838

<listitem

839

><para

840

>Täpselt 1 esinemine.</para

841

></listitem>

842

</varlistentry>

843

844

845

<term

846

><userinput

847

>{0,1}</userinput

848

></term>

849

<listitem

850

><para

851

>Null või 1 esinemine.</para

852

></listitem>

853

</varlistentry>

854

855

856

<term

857

><userinput

858

>{,1}</userinput

859

></term>

860

<listitem

861

><para

862

>Sama, aga üks märk vähem kirjutada:-)</para

863

></listitem>

864

</varlistentry>

865

866

867

<term

868

><userinput

869

>{5,10}</userinput

870

></term>

871

<listitem

872

><para

873

>Vähemalt 5, aga maksimaalselt 10 esinemist.</para

874

></listitem>

875

</varlistentry>

876

877

878

<term

879

><userinput

880

>{5,}</userinput

881

></term>

882

<listitem

883

><para

884

>Vähemalt viis esinemist, maksimum puudub.</para

885

></listitem>

886

</varlistentry>

887

888

</variablelist>

889

890

</para>

891

892

<para

893

>Lisaks saab kasutada mõningaid lühendeid: <variablelist>

894

895

896

<term

897

><userinput

898

>*</userinput

899

> (tärn)</term>

900

<listitem

901

><para

902

>sama, mis <literal

903

>{0,}</literal

904

>, leiab suvalise arvu esnemisi.</para

905

></listitem>

906

</varlistentry>

907

908

909

<term

910

><userinput

911

>+</userinput

912

> (plussmärk)</term>

913

<listitem

914

><para

915

>sama, mis <literal

916

>{1,}</literal

917

>, vähemalt 1 esinemine.</para

918

></listitem>

919

</varlistentry>

920

921

922

<term

923

><userinput

924

>?</userinput

925

> (küsimärk)</term>

926

<listitem

927

><para

928

>sama, mis <literal

929

>{0,1}</literal

930

>, null või 1 esinemine.</para

931

></listitem>

932

</varlistentry>

933

934

</variablelist>

935

936

</para>

937

938

<sect2>

939

940

<title

941

>Ahnus</title>

942

943

<para

944

>Kui kasutada kvantoreid ilma maksimumi määramata, otsib regulaaravaldis vaikimisi otsitavat stringi nii palju, kui vähegi võimalik, mida nimetatakse sageli <emphasis

945

>ahneks</emphasis

946

> käitumiseks.</para>

947

948

<para

949

>Tänapäevased regulaaravaldiste rakendused pakuvad vahendeid <quote

950

>ahnuse väljalülitamiseks</quote

951

>, kuigi graafilises keskkonnas on jäänud liidese ülesandeks pakkuda sellist võimalust või mitte. Nii võib näiteks regulaaravaldise võimalusega otsingudialoogis olla märkekast <quote

952

>Minimaalne sobivus</quote

953

>, samuti võib see märku anda, kas ahnus on vaikimisi sisse lülitatud või mitte.</para>

954

955

</sect2>

956

957

<sect2>

958

<title

959

>Näited</title>

960

961

<para

962

>Mõned näited kvantorite kasutamise kohta.</para>

963

964

965

966

967

<term

968

><userinput

969

>^\d{4,5}\s</userinput

970

></term>

971

<listitem

972

><para

973

>Sobivad arvud väljendites <quote

974

>1234 läheb</quote

975

> ja <quote

976

>12345 nüüd</quote

977

>, aga mitte väljendites <quote

978

>567 üksteist</quote

979

> või <quote

980

>223459 kuskil</quote

981

>.</para

982

></listitem>

983

</varlistentry>

984

985

986

<term

987

><userinput

988

>\s+</userinput

989

></term>

990

<listitem

991

><para

992

>Sobib üks või enam tühimärki.</para

993

></listitem>

994

</varlistentry>

995

996

997

<term

998

><userinput

999

>(bla){1,}</userinput

1000

></term>

1001

<listitem

1002

><para

1003

>Sobivad kõik väljendid <quote

1004

>blablabla</quote

1005

> ja <quote

1006

>bla</quote

1007

> väljendites <quote

1008

>blaster</quote

1009

> või <quote

1010

>kõbla</quote

1011

>.</para

1012

></listitem>

1013

</varlistentry>

1014

1015

1016

<term

1017

><userinput

1018

>/?></userinput

1019

></term>

1020

<listitem

1021

><para

1022

>Sobib <quote

1023

>/></quote

1024

> väljendis <quote

1025

><closeditem/></quote

1026

>, samuti <quote

1027

>></quote

1028

> väljendis <quote

1029

><openitem></quote

1030

>.</para

1031

></listitem>

1032

</varlistentry>

1033

1034

</variablelist>

1035

1036

</sect2>

1037

1038

</sect1>

1039

1040

1041

<title

1042

>Eeldused</title>

1043

1044

<para

1045

><emphasis

1046

>Eeldused</emphasis

1047

> võimaldavad leida regulaaravaldise sobivuse ainult teatud määratud tingimustel.</para>

1048

1049

<para

1050

>Eeldus ei otsi õigupoolest sobivat märki, vaid uurib lähikonnast võimalikke sobivusi, enne kui midagi omaks võtta. Näiteks <emphasis

1051

>sõnapiirde</emphasis

1052

> eeldus ei püüa leida mitte antud positsioonis mittetähelist märki, vaid kontrollib, et seal ei oleks tähelist märki. See tähendab, et eeldus sobbi, kui tegemist ei ole märgiga, &ie; tegemist on otsitava stringi alguse ja lõpuga.</para>

1053

1054

<para

1055

>Mõned eeldused ei otsi õigupoolest sobivat mustrit, vaid osa stringi sobivust, mis ei ole terve avaldise sobivuse tulemus.</para>

1056

1057

<para

1058

>Siin dokumenteeritud regulaaravaldised toetavad järgmisi eeldusi: <variablelist>

1059

1060

<varlistentry

1061

1062

<term

1063

><userinput

1064

>^</userinput

1065

> (katus: stringi algus)</term

1066

1067

<listitem

1068

><para

1069

>Sobib otsitava stringi algus.</para

1070

> <para

1071

>Avaldisega <userinput

1072

>^Peeter</userinput

1073

> sobib <quote

1074

>Peeter</quote

1075

> stringis <quote

1076

>Peeter, he!</quote

1077

>, aga mitte stringis <quote

1078

>Hei, Peeter!</quote

1079

>. </para

1080

> </listitem>

1081

</varlistentry>

1082

1083

1084

<term

1085

><userinput

1086

>$</userinput

1087

> (stringi lõpp)</term>

1088

<listitem

1089

><para

1090

>Sobib otsitava stringi lõpp.</para>

1091

1092

<para

1093

>Avaldisega <userinput

1094

>ju\?$</userinput

1095

> sobib stringi <quote

1096

>Sa ei teinud seda, eks ju?</quote

1097

>, aga mitte stringi <quote

1098

>Sa ei teinud seda, eks?</quote

1099

> lõpp.</para>

1100

1101

</listitem>

1102

</varlistentry>

1103

1104

1105

<term

1106

><userinput

1107

>\b</userinput

1108

> (sõnapiire)</term>

1109

<listitem

1110

><para

1111

>Sobib, kui ühel pool on täheline märk ja teisel pool mittetäheline märk.</para>

1112

<para

1113

>Sellest on abi konkreetsete sõnade leidmisel, eriti kui näiteks määrata kogu sõna sobivus. Avaldisega <userinput

1114

>\bjuures\b</userinput

1115

> sobib eraldiseisva sõnaga <quote

1116

>juures</quote

1117

> näiteks lauses <quote

1118

>Ta seisis akna juures vaikides</quote

1119

>, aga mitte näiteks sõnas <quote

1120

>juurestik</quote

1121

>.</para

1122

></listitem>

1123

1124

</varlistentry>

1125

1126

1127

<term

1128

><userinput

1129

>\B</userinput

1130

> (mitte-sõnapiire)</term>

1131

<listitem

1132

><para

1133

>Sobib kõikjal, kus <quote

1134

>\b</quote

1135

> ei sobi.</para>

1136

<para

1137

>See tähendab, et sobivus asub sõna sees: avaldisega <userinput

1138

>\Bjuures\B</userinput

1139

> sobib <quote

1140

>alusjuurestik</quote

1141

>, aga mitte <quote

1142

>juurestik</quote

1143

> või <quote

1144

>sealjuures</quote

1145

>.</para>

1146

</listitem>

1147

</varlistentry>

1148

1149

1150

<term

1151

><userinput

1152

>(?=MUSTER)</userinput

1153

> (positiivne ettevaade)</term>

1154

<listitem

1155

><para

1156

>Ettevaatav eeldus uurib sobivuse leidmiseks selle järgnevat stringi. Positiivne ettevaade ei näita sobivust, kui võimalikule sobivusele järgnev tekst ei vasta eelduse <emphasis

1157

>MUSTRILE</emphasis

1158

>, vaid tekstile, mis sellega sobib, mida ei kaasata tulemusse.</para>

1159

<para

1160

>Avaldisega <userinput

1161

>käsi(?=\w)</userinput

1162

> sobib <quote

1163

>käsi</quote

1164

> stringis <quote

1165

>käsitööline</quote

1166

>, aga mitte stringis <quote

1167

>See on meie neljas käsi!</quote

1168

>.</para>

1169

</listitem>

1170

</varlistentry>

1171

1172

1173

<term

1174

><userinput

1175

>(?!MUSTER)</userinput

1176

> (negatiivne ettevaade)</term>

1177

1178

<listitem

1179

><para

1180

>Negatiivne ettevaade ei näita sobivust, kui otsitavale stringile järgnev osa ei vasta <emphasis

1181

>MUSTRILE</emphasis

1182

>.</para>

1183

<para

1184

>Avaldisega <userinput

1185

>const \w+\b(?!\s*&)</userinput

1186

> sobib <quote

1187

>const char</quote

1188

> in the string <quote

1189

>const char* foo</quote

1190

>, aga mitte <quote

1191

>const QString</quote

1192

> stringis <quote

1193

>const QString& bar</quote

1194

>, sest <quote

1195

>&</quote

1196

> sobib negatiivse ettevaatava eelduse mustriga.</para>

1197

</listitem>

1198

</varlistentry>

1199

1200

</variablelist>

1201

1202

</para>

1203

1204

</sect1>

1205

1206

<!-- TODO sect1 id="backreferences">

1207

1208

<title

1209

>Back References</title>

1210

1211

<para

1212

></para>

1213

1214

</sect1 -->

1215

1216

</appendix>

Older »