~ubuntu-branches/ubuntu/precise/kde-l10n-et/precise

<chapter id="view-extensions">

 

<title

>Vaaterežiimi laiendused</title>

 

<!--filemanager mode:

default Icons/Details/Columns (Dolphin), File Size View (konq-plugins)

additional Terminal Emulator (Konsole), File Replace View (kdewebdev), Cervisia (kdesdk), Radial Map (Filelight-kdeutils) and more

browser mode:

default KHTML, WebKit, Embedded Advanced Text Editor

additional KImageMapEditor+KLinkStatusPart (kdewebdev) and more

  -->

<para

>&konqueror; pakub lisavaateid menüü <menuchoice

><guimenu

>Vaade</guimenu

> <guisubmenu

>Vaaterežiim</guisubmenu

></menuchoice

> vahendusel nii failihalduri kui ka brauserirežiimis, muidugi tingimusel, et vastavad rakendused ja pluginad on paigaldatud.</para>

<para

>Failihalduri režiimis on lisavaadeteks <guimenuitem

>Radiaalkaart</guimenuitem

>, mida pakub rakendus <application

>Filelight</application

>, ja &konqueror;i plugin <guimenuitem

>Failisuuruse vaade</guimenuitem

>.</para>

 

<sect1 id="fsview">

<sect1info>

<authorgroup>

<author

><personname

><firstname

>Josef</firstname

> <surname

>Weidendorfer</surname

></personname

> <address

><email

>Josef.Weidendorfer@gmx.de</email

></address

> </author>

 

</authorgroup>

<date

>2011-05-16</date>

<releaseinfo

>&kde; 4.7</releaseinfo>

</sect1info>

 

<title

>&fsview; - failisüsteemi näitaja</title>

<sect2>

<title

>Sissejuhatus</title>

 

<para

>&konqueror;i &fsview; plugin on teistsugune viis vaadelda kohalike failide MIME tüübiga <literal

>inode/directory</literal

> objekte. Seda võib pidada alternatiiviks kohaliku failisüsteemi lehitsemisel kasutatavatele mitmesugustele ikooni- ja nimekirjavaadetele.</para>

 

<para

>&fsview; unikaalne omadus on näidata kogu kataloogihierarhiat pesastatult niinimetatud puukaardina. Puukaardid näitavad pesastatud struktuurides asuvate objektide meetrikat: iga objekti esindab ristkülik, mille suurus on võrdeline selle meetrikaga. Meetrika üks omadusi on see, et mingi objekti alamobjektide meetrika on võrdne või väiksem antud objekti meetrikast.</para>

 

<para

>&fsview; puhul on meetrika aluseks valitud failide ja kataloogide suurus, kus kataloogi suurus on määratud selle alamelementide summana. Sel moel on võimalik isegi kataloogihierarhias sügaval asuvaid suuri faile hõlpus tuvastada, kui otsida lihtsalt suuri ristkülikuid. Nii võib &fsview;'d pidada &UNIX; käsu <command

>du</command

> graafiliseks ja interaktiivseks versiooniks.</para>

 

<para

>&fsview; põimitus Konqueroriga lubab selle juures kasutada tavapäraseid võimalusi, näiteks kontekstimenüüsid ja MIME tüübile vastavaid toiminguid. Kuid teadlikult on loobutud automaatselt uuendamast jälgitavat failisüsteemi: kui kustutad &fsview; näidatava faili väljaspool &konqueror;i, tuleb vaadet käsitsi uuendada (&eg; klahviga <keycap

>F5</keycap

>). Selle põhjuseks on potentsiaalselt hiiglaslik hulk jälgitavaid faile, mille muutuste automaatne kajastamine tähendaks päris ränka koormust süsteemile.</para>

 

</sect2>

 

<sect2>

<title

>Visualiseerimine</title>

 

<para

>See osa selgitab lähemalt &fsview; graafilist väljanägemist.</para>

 

<sect3>

<title

>Elemendi lohistamise valikud</title>

 

<para

>&fsview; puhul on iga puukaardi element ristkülik, mis esindab süsteemis olevat faili või kataloogi. Lihtsama liikumise huvides on ristkülikutele antud mõistlikud värvid ning neile on võimalik omistada ka nimesid.</para>

 

<para

>Ristküliku värv (seda saab määrata menüükäsuga <menuchoice

><guimenu

>Vaade</guimenu

><guisubmenu

>Värvirežiim</guisubmenu

></menuchoice

>) võib olla kas <guimenuitem

>sügavus</guimenuitem

>, mis lubab hõlpsasti tuvastada pesastamist, või siis värvide omistamine erinevate atribuutide alusel, näiteks nimi, omanik, grupp või MIME tüüp.</para>

 

<para

>Ristkülikule võib anda nime mitmesuguste failile või kataloogile vastavate atribuutide järgi. Atribuudi korral saab valida, kas seda üldse näidata, näidata ainult siis, kui ruumi jagub, või võtta näitamiseks ruumi alamelementidelt (see toob kaasa küll vigu puhta puukaardi esitamisel). Lisaks saab valida näidatava pealdise asukoha ristküliku suhtes.</para>

 

</sect3>

 

<sect3>

<title

>Puukaardi joonistamise algoritmid</title>

 

<para

>Puukaardi joonistamise algoritmi põhireegel on see, et element peab saama ruumi proportsionaalselt oma meetrikale. &fsview; puukaardil ei õnnestu mõistagi seda eesmärki alati täiel määral täita: näiteks joonistame me elementide pesastamise näitamisel nende ümber piirjooned, mis võtavad ruumi tõenäoliselt ennekõike alamelementide arvelt. Arvesta, et kõige vähem läheb ruumi kaotsi siis, kui ristkülik kujutab endast ruutu.</para>

 

<para

>Samuti on ülevaatlikkuse nimel mõistlik lisada ristkülikutele pealdised, mis aga samuti röövivad ruumi. Võimalik on küll valida nii pealdiste näitamine alati kui ka ainult siis, kui jagub tühja ruumi. Viimasel juhul aitavad tublisti kaasa kohtspikrid, mis ilmuvad, kui hoida hiirt veidi aega elemendi kohal. Kohtspikrid näitavad infot elemendi kohta, millel hiirekursor parajasti viibib, samuti selle ülemelemendi asukohta süsteemi juurkataloogi suhtes.</para>

 

<para

>Kuidas mingi elemendi ruum jaguneb alamelementide vahel, jääb sinu otsustada. Alati on kõige parem jagada ala nii, et ristkülikud oleks võimalikult ruudukujulised, millisel juhul läheb pealdiste ja piirjoonte arvel kõige vähem ruumi kaotsi. Selles mõttes on parimad meetodid <guilabel

>read</guilabel

>, <guilabel

>veerud</guilabel

> ja <guilabel

>rekursiivne kaheksjaotus</guilabel

>.</para>

 

<para

>Valida on võimalik ka minimaalne ala, mille puhul elemente joonistatakse (menüükäsk <menuchoice

><guimenu

>Vaade</guimenu

><guimenuitem

>Peata alal</guimenuitem

></menuchoice

>). Sellisel juhul viirutatakse ülemelemendi ala, mis annab märku, et seda ruumi hõivab tegelikult alamelement.</para>

 

</sect3>

 

</sect2>

 

<sect2>

<title

>Kasutajaliides</title>

 

<para

>&fsview; toetab paljude elementide valimist sarnaselt ikooni- ja nimekirjavaatele. See lubab mingit toimingut ette võtta korraga mitme failiga. Ühekordne hiireklõps valib alati kursori alla jääva elemendi. Hiireklõps koos klahvi &Shift; allhoidmisega valib mingi vahemiku, koos klahviga &Ctrl; aga on võimalik valida elemente erinevatest kohtadest. Pane tähele, et elementi valides ei saa enam valida selle alamelemente. See tähendab, et mingi elemendi valimine tühistab ühtlasi kõigi selle ülemelementide varasema valimise.</para>

 

<para

>Puukaardil saab liikuda ka klaviatuuri abil: <keycap

>nool vasakule</keycap

> ja <keycap

>nool paremale</keycap

> võimaldavad liikuda parajasti valitud elemendi alamelementide seas, <keycap

>nool üles</keycap

> ja <keycap

>nool alla</keycap

> aga liikuda pesastatud hierarhias. <keycap

>Tühikuklahv</keycap

> valib elemendi, koos klahviga &Shift; elementide vahemiku ning koos klahviga &Ctrl; lülitab parajasti valitud elementi. Klahv <keycap

>RETURN</keycap

> käivitab antud elemendi avamisoperatsiooni.</para>

 

</sect2>

 

<sect2>

<title

>Autorid ja litsents</title>

<para

>Algselt oli &fsview; mõeldud <application

>KCachegrind</application

>i raames arendatud elemendi TreeMap väikeseks testrakenduseks ja kasutamise näitlikustamise vahendiks.</para>

<para

>Autoriõigus: Josef Weidendorfer, litsents: GPL v2.</para>

</sect2>

 

</sect1>

</chapter>