3
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
5
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
6
<!ENTITY % Estonian "INCLUDE"
7
> <!-- change language only here -->
10
<article lang="&language;">
16
>&Matthew.Woehlke; &Matthew.Woehlke.mail;</author>
17
<othercredit role="translator"
29
>Tõlge eesti keelde</contrib
55
<sect2 id="color-intro">
60
>Värvivaliku moodul koosneb mitmest osast:</para>
65
><link linkend="color-scheme"
69
> saab hallata värviskeeme. </para
73
><link linkend="color-options"
77
> saab muuta kehtiva skeemi valikuid. </para
81
><link linkend="color-options"
85
> saab muuta kehtiva skeemi värve. </para
89
><link linkend="color-effects"
90
>Olekuefektide kaartidel</link
92
>Mitteaktiivne</guilabel
95
>) saab muuta kehtiva skeemi olekuefekte. </para
100
>Märkus: käsiraamatus kasutatakse mõisteid "kehtiv" skeem ja "aktiivne" skeem. "Kehtiv" skeem on värvide ja värviskeemi valikute kogum, mida viimati rakendati, &ie; see, mis on tulemuseks nupule <guibutton
102
> klõpsamisel. "Aktiivne" skeem on värvide kogum, mida sa oled viimati muutnud, &ie; see, mis on tulemuseks nupule <guibutton
104
> klõpsamisel.</para>
107
<sect2 id="color-scheme">
109
>Skeemide haldamine</title>
114
> saab hallata arvuti värviskeeme. Korraga saab aktiivne olla ainult üks skeem, kuid salvestada võib neid ka mitu, et hiljem soovi või vajaduse korral nende vahel kiiresti lülituda. Kui oled loonud meelepärase skeemi, saab selle salvestada klõpsuga nupule <guibutton
115
>Salvesta skeem...</guibutton
116
> Skeeme saab eemaldada nupuga <guibutton
117
>Eemalda skeem</guibutton
118
>. Arvesta, et eemaldada ei saa süsteemseid skeeme, sel juhul näidatakse veateadet.</para>
121
>&kde; pakub kohe välja mitu skeemi. Kui sul on internetiühendus, saad teiste kasutajate loodud skeeme sirvida ja tõmmata nupu <guibutton
122
>Hangi uusi skeeme...</guibutton
127
>Skeemide import</title>
130
>Alla laaditud või muul moel hangitud ning &kde; 3 skeeme saab ka importida. &kde; 4 värviskeemide nimi esineb kujul "*.colors", &kde; 3 skeemide oma aga kujul "*.kcsrc".</para>
133
>Kuna &kde; 4 puhul on värvidel palju suurem osatähtsus kui &kde; 3 puhul, on ka &kde; 3 skeemi importimine teistsugune kui &kde; 4 skeemi importimine. &kde; 4 skeemi importimisel muutub see sinu salvestatud skeemikogu osaks. &kde; 3 skeemi importimisel asetatakse &kde; 3 värvid aktiivsesse skeemi ning tulemust ei salvestata automaatselt sinu kogusse. Pärast &kde; 3 skeemi importimist pead tõenäoliselt kohandama värve, mis esinevad ainult &kde; 4, samuti olekuefekte. Parima tulemuse huvides vali enne &kde; 3 skeemi importimist sarnane &kde; 4 skeem (skeemi ei ole vaja enne importimist rakendada).</para>
137
<sect2 id="color-options">
139
>Värviskeemi valikud</title>
144
> saab muuta teatavaid omadusi, mis määravad, kuidas värviskeemi kasutatakse, või muudavad värviskeemis esinevaid värve.</para>
150
>Mitteaktiivse akna värviefektide rakendamine</guilabel
151
> — märkimise korral rakenduvad olekuefektid (vaata allpool) mitteaktiivsetele akendele. See võib aidata visuaalselt paremini eristada aktiivseid ja mitteaktiivseid aknaid ning olla vastavalt sinu maitsele ka esteetilise väärtusega. Mõne kasutaja arvates tekitab see aga häirivat "virvendamist", sest aken tuleb ju nii-öelda üle värvida, kui see mitteaktiivseks muutub. Erinevalt töölauaefektidest ei nõua värvide olekuefektid komposiidi toetust ning toimivad kõigis süsteemides, aga siiski ainult &kde; 4 rakenduste puhul. </para
156
>Mitteaktiivne valik muudab värvi</guilabel
157
> — märkimisel näidatakse kehtivat valikut elementides, millel ei ole sisendifookust, teistsuguse värviga. See võib aidata eristada mõnes rakenduses sissendifookusega elementi, eriti sellistes rakendustes, kus on korraga näha mitu loendit. </para
162
>Sorteeritud tulba varjutamine nimekirjades</guilabel
163
> — märkimise korral kasutatakse mitme tulbaga loendites veidi erinevat värvi tulba puhul, mille teavet kasutatakse loendi elementide sortimiseks. </para
168
>Värve rakendatakse KDE4 välistele rakendustele</guilabel
169
> — märkimise korral püüab &kde; eksportida värviskeemi, et ka &kde; 4 välised rakendused kasutaksid samu värve. Enamik rakendusi arvestab vähemalt teataval määral eksporditud skeemiga, kuigi mõnes võivad ka ilmneda vead või ei pruugi nad eksporditud skeemi üldse arvesse võtta. </para
175
> — selle liuguriga saab määrata varjutatud elementide, näiteks paneeli piirete ja enamikus stiilides kasutatavate "3D" efektide kontrasti. Väiksem väärtus tähendab väiksemat kontrasti ning pehmemaid servi, suurem väärtus aga toob sellised servad paremini esile. </para
181
<sect2 id="color-colors">
188
> saab muuta aktiivse värviskeemi värve.</para>
191
>Skeemi loomine või muutmine tähendab kõigest klõpsu loendi mõne elemendi värviribale ja uue värvi valimist. Muudatusi saab mis tahes hetkel püsivaks muuta klõpsuga nupule <guibutton
193
>. Mõistlik on pärast vajalike muudatuste tegemist skeem salvestada (kaardil <guilabel
198
>Algselt näidatav värvivalik <guilabel
199
>Üldised värvid</guilabel
200
> ei ole õieti "kogum" selles mõttes, nagu seda &kde;-s mõistetakse (vaata järgmist sektsiooni), vaid lihtsalt teatav hulk värvirolle, mis muudab lihtsamaks skeemi kui terviku muutmise. Uue värviskeemi loomisel on mõistlik muuta kõigepealt neid värve ja alles siis vastavalt vajadusele spetsiifilisemaid värve.</para>
203
>Pane tähele, et <guilabel
204
>üldistes värvides</guilabel
205
> on saadaval kõigi kogumite rollid. Näiteks siinne "Vaate taust" on sama, mis kogumis Vaade olev Tavaline taust. Värvi määramine, mis ei osuta konkreetsele kogumile, muudab seda värvi <emphasis
207
> kogumites. (Erand on "Mitteaktiivne tekst", mis muudab värvi kõigis kogumites, <emphasis
208
>välja arvatud</emphasis
209
> kogumis valik; viimases on mitteaktiivse teksti jaoks omaette "Valiku mitteaktiivne tekst".) Mõnda rolli ei pruugi <guilabel
210
>üldiste värvide</guilabel
211
> all üldse leiduda ning neid saab sel juhul muuta ainult vastavat kogumit valides.</para>
215
>Värvikogumid</title>
218
>&kde; 4 jagab värviskeemi mitmeks kogumiks vastavalt kasutajaliidese elementide tüübile:</para>
224
> — teabe esitamise elemendid, näiteks loendid, puud, teksti sisestamise kastid jne. </para
230
> — akna elemendid, mis ei ole nupud ega vaated. </para
236
> — nupud ja muud sarnased elemendid. </para
242
> — valitud tekst ja elemendid. </para
247
>Kohtspikker</guilabel
248
> — kohtspikrid, "Mis see on?" vihjed ja muud sarnased elemendid. </para
252
>Aknahaldur — akende tiitliribad ja muud sarnased elemendid. </para
257
>Iga kogum sisaldab teatavaid värvirolle. Kui jätta välja aknahalduri värvid, on kõigis kogumites rollid ühesugused. Kõik värvid on seotud ühega mainitud kogumitest.</para>
265
>Iga värvikogum koosneb mitmest rollist, mis on sarnased teistes kogumites olevate rollidega. (Erand on kogum Aknahaldur, milles on ainulaadsed rollid, mida teistes kogumites ei esine, ning mis ei kasuta teistes kogumites esinevaid rolle.) Lisaks enesestmõistetavatele tavalisele tekstile ja tavalisele taustale esinevad veel järgmised rollid:</para>
270
>Alternatiivne taust — sed kasutatakse juhu, kui on elemendi seose mõistmiseks vaja pisut muuta tausta. Seda võidakse kasutada ⪚ päise taustana, kuid kõige sagedamini leiab see tarvitamist loendite, eriti mitmetulbaliste loendite ridade eristamiseks. </para
274
>Lingi tekst — seda kasutatakse hüperlinkidel või muudeks osutamiseks "millelegi, mida on võimalik külastada" või seoste näitamiseks. </para
278
>Külastatud tekst — seda kasutatakse osutamiseks "millelegi (⪚ hüperlingile), mida sa oled külastanud" või millelegi, mis on "vana". </para
282
>Aktiivne tekst — seda kasutatakse osutamaks aktiivsele elemendile või tähelepanu tõmbamiseks ⪚ märguannetele, samuti hüperlinkidele, mille kohal viibib kursor. </para
286
>Mitteaktiivne tekst — seda kasutatakse osutamast millelegi, mis on vähem tähtis, ⪚ kommentaarid, "subtiitrid", ebaoluline teave jne. </para
290
>Negatiivne tekst — seda kasutatakse osutamaks vigadele, nurjumistele, märguannetele, et toiming võib olla ohtlik (⪚ mitteturvaline veebilehekülg või turbekontekst) jne. </para
294
>Neutraalne tekst — seda kasutatakse tähelepanu tõmbamiseks siis, kui ükski teine roll ei sobi, ⪚ hoiatuste, turvalise/krüptitud sisu jms. puhul. </para
298
>Positiivne tekst — seda kasutatakse õnnestumiste korral, osutamaks usaldusväärsele sisule jne. </para
303
>Lisaks tekstirollidele on ka mõned "dekoratsioonirollid", mida kasutatakse joonte puhul või kasutajaliidese elementide varjutamisel (selleks võib sobival juhul kasutada ka eeltoodud rolle, kuid järgnevas on spetsiaalselt silmas peetud <emphasis
305
> kui teksti. Need on järgmised:</para>
310
>Fookuse dekoratsioon — seda kasutatakse osutamaks elemendile, milles asub aktiivne sisendifookus. </para
314
>Hiirekursori alune dekoratsioon — seda kasutatakse hiire millegi peale sattumisel, ⪚ nuppude "illumineerimise" efekti korral. </para
319
>Lisaks on iga tekstirolli korral, välja arvatud mitteaktiivne tekst, olemas ka vastav taustaroll. Praegu (välja arvatud tavalise ja alternatiivse tausta korral) ei saa neid värve valida kasutaja, vaid need määratakse automaatselt kindlaks tavalise tausta ja vastava tekstivärvi põhjal. Nende värvide eelvaatlust näeb , kui valid mõne muu kogumi kui "Üldised värvid".</para>
322
>Värvirolli valik on arendaja teha, eespool toodud juhised kehtivad tüüpilise kasutamise korral.</para>
327
>Aknahalduri värvid</title>
330
>Nagu juba mainitud, on aknahalduril oma värvirollid, mis ei kattu teiste kogumite rollidega. Praegu saab neid valida ainult <guilabel
331
>üldiste värvide</guilabel
337
>Aktiivne tiitliriba — seda kasutatakse tiitliriba tausta, piirete ja/või aktiivse akna (s.t akna, milles asub sisendifookus) dekoratsioonide joonistamisel. Mitte kõik akende dekoratsioonid ei kasuta seda ühtmoodi ning mõned võivad pruukida tiitliriba joonistamiseks isegi kogumi Aken rolli Tavaline taust. </para
341
>Aktiivse tiitliriba tekst — seda kasutatakse tiitliriba teksti teksti joonistamisel, kui selle tausta jaoks on kasutusel Aktiivne tiitliriba. Samuti võib seda kasutada teiste esiplaani elementide korral, mis kasutavad oma taustana aktiivset tiitliriba. </para
346
>Mitteaktiivse tiitliriba rollid on sarnased eeltoodule, kuid käivad rohkem mitteaktiivsete kui aktiivsete akende kohta.</para>
351
<sect2 id="color-effects">
353
>Värvioleku efektid</title>
356
>Värvioleku efekte rakendatakse liidese elementidele nende mitteaktiivses (aknad, millel ei ole fookust; ainult siis, kui sisse on lülitatud valik <guilabel
357
>Mitteaktiivse akna värviefektide rakendamine</guilabel
358
>) või keelatud olekus. Efekte muutres saab muuta elementide välimust mainitud olekutes. Tavaliselt on mitteaktiivsetel elementidel väiksem kontrast (tekst muutub taustal veidi tuhmimaks) ja võib-olla ka väiksem intensiivsus, keelatud elementidel on aga tugevasti vähenenud kontrast ning enamasti on nad märgatavalt tumedamad või heledamad. </para>
361
>Mõlemas olekus saab rakendada kolme tüüpi efekte (sealjuures on olekute efektid omavahel sõltumatud): intensiivsus, värv ja kontrast. Kaks esimest (intensiivsus ja värv) käivad kogu värvi kohta, viimane (kontrast) aga puudutab esiplaani ja tausta värvide vahekorda.</para>
365
>Intensiivsus</title>
368
>Intensiivsus võimaldab üldist värvi helendada või tumendada. Liuguri seadmine keskele tähendab, et midagi ei muudeta. Efektid on järgmised:</para>
373
>Varjutamine — kõik muutub juhitult heledamaks või tumedamaks. Iga liuguri "samm" suurendab või vähendab üldist intensiivsust (&ie; tajutavat heledust) teatava absoluutväärtuse võrra. </para
377
>Tumendamine — muudab intensiivsust teatava protsendi võrra algväärtuse suhtes. Liuguri seadmine poole peale keskmise ja maksimumväärtuse vahel annab tulemuseks algvärviga võrreldes poole vähem intensiivse värvi. Miinimumväärtus annab tulemuseks algvärviga võrreldes kaks korda intensiivsema värvi. </para
381
>Helendamine — see on põhimõtteliselt tumendamise vastand, nii et seda võib käsitleda kui "erinevust valgest", samal ajal kui tumendamine tähendab "erinevust mustast". Miinimum on originaalvärviga võrreldes kaks korda "kaugemal" valgest, poolel teel keskmise ja maksimumväärtuse vahel on aga intensiivsus pool algvärvi ja valge vahest. </para
391
>Värv muudab samuti üldist värvi, kuid ei piirdu intensiivsusega. Efektid on järgmised:</para>
396
>Küllastuse vähendamine — muudab suhtelist värviküllastust. Keskmise väärtus ei muuda midagi, maksimum annab tulemuseks halli, mille tajutav intensiivsus on võrdne algvärviga. Väiksem väärtus suurendab küllastust, andes tulemuseks värvi, mis on vähem hall ehk rohkem "elav" kui algvärv. </para
400
>Hääbumine — algvärv sulandatakse pehmelt valitud värvi. Liuguri miinimumväärtus ei too kaasa muutust, maksimum annab tulemuseks valitud värvi. </para
404
>Toon — sarnane hääbumisele, ainult et värv (toon ja küllastus) muutub liuguri väärtuse suurendamisel kiiremini, intensiivsus aga aeglasemalt. </para
414
>Kontrastiefektid on värviefektidega sarnased, ainult et nad käivad teksti kohta, kasutavad sihtvärvina taustavärvi ning värviküllatuse vähendamist ei ole ette nähtud. Hääbumine annab tulemuseks teksti, mis "hajub" kiiremini, kuid säilitab värvi kauem, toon aga teksti, mis muudab kiiremini värvi, et sobida taustaga, kuid hoiab suurema intensiivsusega kontrasti kauem ("kauem" tähendab antud juhul liuguri suuremat väärtust). Kontrastiefektide puhul tähendab liuguri miinimumväärtust, et muutusi ei toimu, maksimum aga põhjustab teksti täieliku kadumise taustal.</para>
422
<!-- kate: indent-width 2; replace-tabs on; -->